Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2010-02-27     Järgmine 2010-03-01

2010-02-28

Kas Jumal kaitseb mind?

Ps 35:1-16

Palve vaenlaste käest pääsemiseks

1Taaveti laul.
Võitle, Issand, nende vastu, kes minu vastu võitlevad; sõdi nende vastu, kes minu vastu sõdivad!

2Haara kätte kilp ja kaitsevari ning tõuse mulle abiks!
3Paljasta piik ja tapper minu tagaajajate vastu; ütle mu hingele: "Mina olen sinu pääste!"
4Häbenegu ja jäägu pilgata need, kes kipuvad mu hinge kallale; taganegu häbiga need, kes mõtlevad mulle kurja teha!
5Olgu nad kui aganad tuule käes ja Issanda ingel paisaku nad maha!
6Nende tee olgu pime ja libe ja Issanda ingel jälitagu neid!
7Sest ilma põhjuseta on nad seadnud mulle oma varjatud võrgud, ilmaasjata on nad augu õõnestanud mu hingele.
8Hukatus tulgu talle kätte aimamata ja tema võrk, mille ta salajasse on pannud, püüdku kinni teda ennast; sattugu ta sellesse hukatuseks!
9Aga minu hing ilutsegu Issandas, ta rõõmustugu tema päästest!
10Kõik mu luud-liikmed öelgu: "Issand, kes on sinu sarnane, kes tõmbad välja hädalise selle käest, kes temast on tugevam, ja viletsa ja vaese tema riisuja käest?"
11Ülekohtused tunnistajad astuvad ette. Mida ma ei tea, seda nad küsivad minult.
12Nad tasuvad head kurjaga; mu hing on maha jäetud.
13Aga minul, kui nemad olid haiged, oli kotiriie kuueks; ma kurnasin oma hinge paastumisega; siis tulgu nüüd mu palve nende eest tagasi mu põue!
14Nagu sõbra, nagu venna pärast ma käisin kurvalt, ja nagu see, kes oma ema leinab, olin ma nukralt kummargil.
15Aga kui mina vääratasin, rõõmutsesid nad ja tulid kokku; nad tulid kokku minu vastu, need lööjad, keda ma ei tundnud; nad laimasid ega lõpetanud;
16nad pilkasid mind ega jäänud vait, nad kiristasid hambaid mu peale.
Maailm on täis vägivalda ja praegusel hetkel on kristlased kusagil hädaohus, kus tõelised vaenlased üritavad neid tappa
Enamik meist kogeb vägivalda pehmemal viisil, võibolla meie töökohas avalduva rivaalitsemise näol. Lapsed kogevad seda koolis mänguväljakul. Selles psalmis voolavad vihaojad viitavad tõenäoliselt energiale, mida psalmist peab vallandama, et vältida masendust ja kaotustunnet. Pane tähele, kuidas ta käitub oma vihas ja igatsuses õigluse järele. Esiteks, ta usaldab selle Jumalale, mida ka Paulus soovitab teha (Room 12:19). Inimlik karistamine on alati sügavalt ekslik: ainult Jumal võib toimida teatud olukorras tõelises õigluses. Teiseks, tema kättemaksu palve on hoolikalt sihitud. Ta palub Jumalat takistada vaenlasi, kui nad ründavad (s 5-8) ja saata nad häbisse ja masendusse (s 4, 26). See võib olla nende võimalus meelt parandada ja muutuda.
Psalmisti masendust süvendab nende inimeste eemaldumine, keda ta pidas oma sõpradeks (ss 11-16). Kui nemad olid hädas, palus ta nende eest ja kurvastas koos nendega (1Kor 12:26, 27). Nüüd hoiavad nad temast eemale, uskudes kuulujutte ja koheldes teda kui ohtlikku inimest.
Üks suurimaid südamevalusid on kristlase jaoks lahingud ja lõhed koguduses. Nii on olnud algusest peale. Uus Testament ütleb, et teatud aegadel on vajalik seada piirid ja minna lahku, mis sünnib tõsistel põhjustel ja pisaratega (Matt 18:15-17; Fil 3:18, 19). Tihtipeale aga loobutakse osadusest valedel põhjustel ja rõõmuga (s 11,15). Ainet mõtlemiseks?
Väga vabastav on rääkida Jumalale oma lahingulugusid, kuid hea on sinna sekka psalmisti eeskujul laulda ja kiita
Autor APÜ
Eelmine 2010-02-27     Järgmine 2010-03-01