Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2010-03-01 Järgmine 2010-03-03
16Siis vastas rahvas ja ütles: "Jäägu see meist kaugele, et me jätame maha Issanda ja teenime teisi jumalaid!
17Sest Issand on meie Jumal, tema on see, kes meid ja meie vanemad tõi välja Egiptusemaalt orjusekojast, kes meie silma ees tegi neid suuri tunnustähti ja kes meid hoidis kogu sellel teel, mida me käisime, ja kõigi rahvaste seas, kelle keskelt me läbi läksime.
18Ja Issand ajas ära meie eest kõik rahvad, ka emorlased, kes elasid sellel maal. Sellepärast teenime meiegi Issandat, sest tema on meie Jumal!"19Siis Joosua ütles rahvale: "Te ei või teenida Issandat, sest tema on püha Jumal! Tema on püha vihaga Jumal, tema ei anna andeks teie üleastumisi ja patte.
20Kui te jätate maha Issanda ja teenite võõraid jumalaid, siis ta pöördub ära ning teeb teile kurja ja hävitab teid, pärast seda kui ta teile on head teinud."21Aga rahvas ütles Joosuale: "Ei, vaid me teenime Issandat!"
22Ja Joosua ütles rahvale: "Te olete tunnistajaiks iseeneste vastu, et te olete endile valinud Issanda, et teda teenida." Ja nad vastasid: "Oleme tunnistajad!"
23"Ja nüüd kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja pöörake oma südamed Issanda, Iisraeli Jumala poole!"
24Ja rahvas ütles Joosuale: "Me tahame teenida Issandat, oma Jumalat, ja võtta kuulda tema häält!"25Nõnda tegi Joosua sel päeval rahvaga lepingu ja andis temale Sekemis määrused ja seadlused.
26Ja Joosua kirjutas need sõnad Jumala Seaduse raamatusse; siis ta võttis suure kivi ja pani püsti selle tamme alla, mis oli Issanda pühamu juures.
27Ja Joosua ütles kogu rahvale: "Vaata, see kivi olgu tunnistajaks meie vastu, sest see on kuulnud kõiki Issanda sõnu, mis ta meile on öelnud. Ja see olgu tunnistajaks teie vastu, et te ei salgaks oma Jumalat!"
28Siis Joosua saatis rahva minema, igaühe ta pärisosale.
29Ja pärast neid sündmusi suri Issanda sulane Joosua, Nuuni poeg, saja kümne aasta vanuses.
30Ja nad matsid tema ta pärisosa maa-alale Timnat-Serahisse, mis on Efraimi mäestikus põhja pool Gaasi mäge.
31Ja Iisrael teenis Issandat kogu Joosua eluaja ja kogu nende vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat ja kes tundsid kõiki Issanda tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.32Ja Joosepi luud, mis Iisraeli lapsed olid Egiptusest ära toonud, matsid nad Sekemisse selle väljaosa peale, mille Jaakob oli ostnud Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatüki eest ja mis oli saanud pärisosaks Joosepi lastele.33Ka Eleasar, Aaroni poeg, suri, ja nad matsid ta Gibeasse, ta poja Piinehasi linna, mis temale oli antud Efraimi mäestikus.
Eelmine 2010-03-01 Järgmine 2010-03-03
2010-03-02
Meie teenime Jumalat
Jos 24:16-33
Seaduse kordamine Sekemis
16Siis vastas rahvas ja ütles: "Jäägu see meist kaugele, et me jätame maha Issanda ja teenime teisi jumalaid!
17Sest Issand on meie Jumal, tema on see, kes meid ja meie vanemad tõi välja Egiptusemaalt orjusekojast, kes meie silma ees tegi neid suuri tunnustähti ja kes meid hoidis kogu sellel teel, mida me käisime, ja kõigi rahvaste seas, kelle keskelt me läbi läksime.
18Ja Issand ajas ära meie eest kõik rahvad, ka emorlased, kes elasid sellel maal. Sellepärast teenime meiegi Issandat, sest tema on meie Jumal!"19Siis Joosua ütles rahvale: "Te ei või teenida Issandat, sest tema on püha Jumal! Tema on püha vihaga Jumal, tema ei anna andeks teie üleastumisi ja patte.
20Kui te jätate maha Issanda ja teenite võõraid jumalaid, siis ta pöördub ära ning teeb teile kurja ja hävitab teid, pärast seda kui ta teile on head teinud."21Aga rahvas ütles Joosuale: "Ei, vaid me teenime Issandat!"
22Ja Joosua ütles rahvale: "Te olete tunnistajaiks iseeneste vastu, et te olete endile valinud Issanda, et teda teenida." Ja nad vastasid: "Oleme tunnistajad!"
23"Ja nüüd kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja pöörake oma südamed Issanda, Iisraeli Jumala poole!"
24Ja rahvas ütles Joosuale: "Me tahame teenida Issandat, oma Jumalat, ja võtta kuulda tema häält!"25Nõnda tegi Joosua sel päeval rahvaga lepingu ja andis temale Sekemis määrused ja seadlused.
26Ja Joosua kirjutas need sõnad Jumala Seaduse raamatusse; siis ta võttis suure kivi ja pani püsti selle tamme alla, mis oli Issanda pühamu juures.
27Ja Joosua ütles kogu rahvale: "Vaata, see kivi olgu tunnistajaks meie vastu, sest see on kuulnud kõiki Issanda sõnu, mis ta meile on öelnud. Ja see olgu tunnistajaks teie vastu, et te ei salgaks oma Jumalat!"
28Siis Joosua saatis rahva minema, igaühe ta pärisosale.
Joosua ja Eleasari surm
29Ja pärast neid sündmusi suri Issanda sulane Joosua, Nuuni poeg, saja kümne aasta vanuses.
30Ja nad matsid tema ta pärisosa maa-alale Timnat-Serahisse, mis on Efraimi mäestikus põhja pool Gaasi mäge.
31Ja Iisrael teenis Issandat kogu Joosua eluaja ja kogu nende vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat ja kes tundsid kõiki Issanda tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.32Ja Joosepi luud, mis Iisraeli lapsed olid Egiptusest ära toonud, matsid nad Sekemisse selle väljaosa peale, mille Jaakob oli ostnud Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatüki eest ja mis oli saanud pärisosaks Joosepi lastele.33Ka Eleasar, Aaroni poeg, suri, ja nad matsid ta Gibeasse, ta poja Piinehasi linna, mis temale oli antud Efraimi mäestikus.
Paljusid tähtsaid sündmusi oma elus tähistame ja meenutame me eriliste tseremooniate ja sümbolite abil – kihlus, abielu, ristimine, kooli lõpetamine, passi saamine. Joosua 24.peatükis kirjeldatud sündmused toimuvad Idamaadele iseloomulikus lepingu uuendamise tseremoonias (1 Saam 12).
Rahva ühisele ajaloole koos Jehoovaga (s 1-13) ja Joosua üleskutsele jääda tulevikus ustavaks (s 14-15) järgneb rahva tõotus pühenduda Jehoovale, kes tegutses nende heaks (2 16-18). Joosua tahtis olla kindel, et nad annavad oma tegevusest aru, ja hoiatas, et nende varasemad üleastumised suurendavad nende riski ka tulevikus Jumala viha kogeda (s 19-20). Rahva entusiastlik nõusolek (s 21-24) nõudis käegakatsutavat kinnitust – ebajumalate hävitamine, seaduste kirjapanemine ja mälestustahvli raiumine (s 25-28). Nende pühendumine oli tõsine ja muutmatu: nad tahtsid kogu südamest Jehoovat järgida.
Viimased salmid teevad sellest erilisest ajastust kokkuvõtte, nende hulgas Joosepi viimane matmine – peaaegu 500 aastat hiljem. Salm 31 teeb raamatust positiivse kokkuvõtte, kuid annab ka vihje selle kohta, mismoodi Iisraeli lugu edasi areneb. Seni, kuni Jumala teod püsisid elavalt meeles, peeti lepingust kinni. Peamiste juhtide Joosua ja Eleasari ja lõpuks ka teiste surma ja matmise järel ei aetud enam maa elanikke maalt välja ja järgmine põlvkond teenis juba võõraid jumalaid (Kohtum. 2:6-15). Sõnakuulmatus ja kaotus tulid kuulekuse ja võidu asemel. Kui tähtis on pidada elavalt meeles oma esimesi mälestusi Jumala headusest ja lepingu armastusest. Räägi-mulle-sellest usk jääb harva püsima.
Viimased salmid teevad sellest erilisest ajastust kokkuvõtte, nende hulgas Joosepi viimane matmine – peaaegu 500 aastat hiljem. Salm 31 teeb raamatust positiivse kokkuvõtte, kuid annab ka vihje selle kohta, mismoodi Iisraeli lugu edasi areneb. Seni, kuni Jumala teod püsisid elavalt meeles, peeti lepingust kinni. Peamiste juhtide Joosua ja Eleasari ja lõpuks ka teiste surma ja matmise järel ei aetud enam maa elanikke maalt välja ja järgmine põlvkond teenis juba võõraid jumalaid (Kohtum. 2:6-15). Sõnakuulmatus ja kaotus tulid kuulekuse ja võidu asemel. Kui tähtis on pidada elavalt meeles oma esimesi mälestusi Jumala headusest ja lepingu armastusest. Räägi-mulle-sellest usk jääb harva püsima.
Kui lihtne on kaotada oma esimest armastust ja lasta usul kuivada. Mida me võime täna teha, et hoida oma lepingu tõotust värske ja tugevana?