Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2010-03-09 Järgmine 2010-03-11
1Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis, et tema tund on tulnud minna sellest maailmast ära Isa juurde, siis tema, kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid lõpuni.
2Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti, Siimona poja südamesse, et ta tema reedaks,
3ja kui Jeesus teadis, et Isa on andnud tema kätte kõik ning et ta on pärit Jumala juurest ja läheb tagasi Jumala juurde,
4tõusis ta õhtusöömaajalt üles, pani oma kuue ära, võttis rätiku ning sidus selle endale vööle.
5Seejärel kallas ta vett vaagnasse ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, mis oli tal vööl.
6Siis tuli ta Siimon Peetruse juurde. Too ütles temale: "Issand, kas sina tahad pesta minu jalgu?"
7Jeesus vastas: "Mida mina teen, seda sina praegu ei tea, aga küll sa pärast saad aru."
8Peetrus ütles talle: "Mitte mingil juhul ei pese sina mu jalgu!" Jeesus vastas talle: "Kui mina sind ei pese, siis ei ole sul osa minuga."
9Siimon Peetrus ütles talle: "Issand, ära siis pese üksnes mu jalgu, vaid ka käsi ja pead."
10Jeesus ütles talle: "Puhtaks pestul ei ole vaja pesta muud kui jalgu, sest ta on üleni puhas. Ka teie olete puhtad, kuid mitte kõik."
11Ta ju teadis, kes tema reedab, seepärast ta ütleski: "Teie ei ole kõik puhtad."
Eelmine 2010-03-09 Järgmine 2010-03-11
2010-03-10
Püha intiimsus
Jh 13:1-11
Jeesus peseb jüngrite jalgu
1Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis, et tema tund on tulnud minna sellest maailmast ära Isa juurde, siis tema, kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid lõpuni.
2Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti, Siimona poja südamesse, et ta tema reedaks,
3ja kui Jeesus teadis, et Isa on andnud tema kätte kõik ning et ta on pärit Jumala juurest ja läheb tagasi Jumala juurde,
4tõusis ta õhtusöömaajalt üles, pani oma kuue ära, võttis rätiku ning sidus selle endale vööle.
5Seejärel kallas ta vett vaagnasse ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, mis oli tal vööl.
6Siis tuli ta Siimon Peetruse juurde. Too ütles temale: "Issand, kas sina tahad pesta minu jalgu?"
7Jeesus vastas: "Mida mina teen, seda sina praegu ei tea, aga küll sa pärast saad aru."
8Peetrus ütles talle: "Mitte mingil juhul ei pese sina mu jalgu!" Jeesus vastas talle: "Kui mina sind ei pese, siis ei ole sul osa minuga."
9Siimon Peetrus ütles talle: "Issand, ära siis pese üksnes mu jalgu, vaid ka käsi ja pead."
10Jeesus ütles talle: "Puhtaks pestul ei ole vaja pesta muud kui jalgu, sest ta on üleni puhas. Ka teie olete puhtad, kuid mitte kõik."
11Ta ju teadis, kes tema reedab, seepärast ta ütleski: "Teie ei ole kõik puhtad."
Individuaalne muusikaline erakordsus on suur and, kuid orkestris mängimiseks sellest ei piisa. Võime kuulata, täpset ajastust tabada ning teiste orkestri liikmetega tähelepanelikult arvestada - on kõik hädavajalikud komponendid, et koos harmoonias mängida.
Kohe selle peatüki alguses võime me näha pilti vaimulikust harmooniast - Jumala Poega täpse 'ajastuse tajumisega' (s. 1) ning Isa ja Poega ühes 'häälestuses' (s. 3). Läbi kogu selle osa Johannese evangeeliumist, on tähelepanu ja rõhuasetus Jeesuse ja Isa läheudsel ja nende intiimsel osadusel (vt. Jh 14:7,13,23; 15:9; 16:15; 17:1,21,25).
Selles väga privaatses paigas - ülemises toas, hoolikalt ta sõprade poolt ette valmistatud paigas (Lk 22:7–13) - on Jeesusel nii palju, mida jagada. Ometi ei ole see läheduse jagamise ja kuulamise keskkond teoloogiline mudel või eeskuju sellest, et kirik ennast muust maailmast ära peaks lõikama. Tuletagem meelde, et Jumal ise Kristuse kehastuses sisenes sellesse riskiderohkesse maailma. Tõenäoliselt vähem kui 10 protsenti Rooma impeeriumi kristlikust kogukonnast oli haritud kirjaoskuse tasemeni - seetõttu saavutas nende väga kõnekate ja sümboolsete sündmuste mitmekordne uuesti rääkimine ja kordamine väga suure mõju.
Jalagade pesemise akt (s. 5) - kogu universumi Issand põlvitamas nende ees, keda Ta usus on kasvatamas - kõrvuti leiva murdmise ja veini välja valamise tegudega (mis on jäädvustatud teistes evangeeliumites), toovad meieni Jumala tegudes väljendunud tahte ja isiksuse väga lihtsates, kuid kõnekates kujundites. Mis mõju on neil meie tänapäeva - kirjaoskavas - ühiskonnas? Lugude jutustamine ja tugev sümboolika kätkevad endas endiselt suurt mõjuvõimu. Milliseid sümboleid oleme kasutamas täna, et väljendada Jumala tahet läbi oma tegude?
Kuid selles loos on ka üks üsna jahmatav seik. Jeesus oli küll tegemas midagi üpris erakordset, kuid Peetruse reaktsioon ja ta küsimused olid täis tõsidust ning isegi tõrjuvat suhtumist (s. 6). Kuidas ta ei mõistnud selle sündmuse tähendusrikkust, mis ta silme all oli toimumas? Ta reaktsioon võis olla ka haavumise väljendus, et Jeesus tema staatust eriliselt esile ei tõstnud (Lk 22:24). Hiljem, kui ta oli oma õppetunni õppinud, julgustas ta teisi, kutsudes neid üles mängima omavahel harmoonias Jumala 'orkestris' (1Pt 5:5b) - 'esitades' Jumala lunastust uskmatule maailmale.
Selles väga privaatses paigas - ülemises toas, hoolikalt ta sõprade poolt ette valmistatud paigas (Lk 22:7–13) - on Jeesusel nii palju, mida jagada. Ometi ei ole see läheduse jagamise ja kuulamise keskkond teoloogiline mudel või eeskuju sellest, et kirik ennast muust maailmast ära peaks lõikama. Tuletagem meelde, et Jumal ise Kristuse kehastuses sisenes sellesse riskiderohkesse maailma. Tõenäoliselt vähem kui 10 protsenti Rooma impeeriumi kristlikust kogukonnast oli haritud kirjaoskuse tasemeni - seetõttu saavutas nende väga kõnekate ja sümboolsete sündmuste mitmekordne uuesti rääkimine ja kordamine väga suure mõju.
Jalagade pesemise akt (s. 5) - kogu universumi Issand põlvitamas nende ees, keda Ta usus on kasvatamas - kõrvuti leiva murdmise ja veini välja valamise tegudega (mis on jäädvustatud teistes evangeeliumites), toovad meieni Jumala tegudes väljendunud tahte ja isiksuse väga lihtsates, kuid kõnekates kujundites. Mis mõju on neil meie tänapäeva - kirjaoskavas - ühiskonnas? Lugude jutustamine ja tugev sümboolika kätkevad endas endiselt suurt mõjuvõimu. Milliseid sümboleid oleme kasutamas täna, et väljendada Jumala tahet läbi oma tegude?
Kuid selles loos on ka üks üsna jahmatav seik. Jeesus oli küll tegemas midagi üpris erakordset, kuid Peetruse reaktsioon ja ta küsimused olid täis tõsidust ning isegi tõrjuvat suhtumist (s. 6). Kuidas ta ei mõistnud selle sündmuse tähendusrikkust, mis ta silme all oli toimumas? Ta reaktsioon võis olla ka haavumise väljendus, et Jeesus tema staatust eriliselt esile ei tõstnud (Lk 22:24). Hiljem, kui ta oli oma õppetunni õppinud, julgustas ta teisi, kutsudes neid üles mängima omavahel harmoonias Jumala 'orkestris' (1Pt 5:5b) - 'esitades' Jumala lunastust uskmatule maailmale.
Isa, aita meil esitleda - elavate näidetena - Kristuse armastust viisil, mis räägiks võimsasti meie sugupõlve vastu.