Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2010-03-11 Järgmine 2010-03-13
21Seda öelnud, võpatas Jeesus vaimus ja tunnistas: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast reedab minu."
22Jüngrid vaatasid nõutuses üksteisele otsa ega osanud arvata, kelle kohta ta seda ütleb.
23Üks ta jüngritest, see, keda Jeesus armastas, oli tema kõrval lauas.
24Siimon Peetrus noogutas nüüd peaga selle poole, öeldes: "Küsi temalt, kes see on, kellest ta räägib?"
25See jünger nõjatus siis Jeesuse rinnale ja ütles talle: "Issand, kes see on?"
26Siis vastas Jeesus: "Seesama, kelle jaoks ma kastan palakese ja annan talle." Siis ta kastis palakese ja andis Juudas Iskariotile, Siimona pojale.
27Ja palakese järel läks saatan temasse. Jeesus ütles talle nüüd: "Mida sa teed, tee kiiresti!"
28Lauasistujatest ei taibanud aga keegi, mille kohta Jeesus talle nii ütles,
29sest mõned arvasid, kuna Juudas oli kukruhoidja, et Jeesus ütles talle: "Osta, mida vajame pühadeks!" või et ta käskis anda midagi vaestele.
30Kui siis Juudas oli võtnud palakese vastu, lahkus ta kohe. Aga oli öö.
Eelmine 2010-03-11 Järgmine 2010-03-13
2010-03-12
Meeleheite öö algus
Jh 13:21-30
Jeesus viitab äraandjale
21Seda öelnud, võpatas Jeesus vaimus ja tunnistas: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast reedab minu."
22Jüngrid vaatasid nõutuses üksteisele otsa ega osanud arvata, kelle kohta ta seda ütleb.
23Üks ta jüngritest, see, keda Jeesus armastas, oli tema kõrval lauas.
24Siimon Peetrus noogutas nüüd peaga selle poole, öeldes: "Küsi temalt, kes see on, kellest ta räägib?"
25See jünger nõjatus siis Jeesuse rinnale ja ütles talle: "Issand, kes see on?"
26Siis vastas Jeesus: "Seesama, kelle jaoks ma kastan palakese ja annan talle." Siis ta kastis palakese ja andis Juudas Iskariotile, Siimona pojale.
27Ja palakese järel läks saatan temasse. Jeesus ütles talle nüüd: "Mida sa teed, tee kiiresti!"
28Lauasistujatest ei taibanud aga keegi, mille kohta Jeesus talle nii ütles,
29sest mõned arvasid, kuna Juudas oli kukruhoidja, et Jeesus ütles talle: "Osta, mida vajame pühadeks!" või et ta käskis anda midagi vaestele.
30Kui siis Juudas oli võtnud palakese vastu, lahkus ta kohe. Aga oli öö.
Leonardo da Vinci kuulus maal "Püha Õhtusöömaaeg'' kujutab Juudast Kristusest eemaletõmbumas, kuid teisi jüngreid tema suunas kaldumas. Juuda nägu on ainus, mis jääb varju. Kas ilmselge salasepitseja? Samas - teksti lugedes näeme, et jüngritel ei olnud aimugi, kellele oli Jeesuse ootamatu, uskumatuna tunduv süüdistus suunatud - eriti veel sellises lõpmatult intiimses osaduse ja jagamise olukorras (s 21).
Püha Vaimu ei olnud jüngritele veel antud - jüngrite võime vaimulikke asju mõista oli veel nõrk. Nende inimlikud ebakindlused (s 22, 25) - on nii ilmekaks kontrastiks Jeesuse sügavale mõistmisele inimloomusest kõigi selle nõrkuste ja puudustega (vt Jh 2:24). Hiljem ilmutab ka Püha Vaimu osaduses edasi kasvanud Peetrus sedasama jumalikku läbinägelikkust (vt Ap 5:3; 10:34,35; 15:7-11).
Johannese armastuse osadus Jeesusega nii liigutavalt otsekui peegeldab Jeesuse osdust Isaga. Sellal kui 'see jünger, keda Jeesus armastas' oli nõjatumas Jeesuse rinnale, oli Juudas juba pöördumatult haaratud lühinägelikkusest ja ahnusest, võttes vastu talle pakutud palakese ja lahkudes öhe (s 30). Ta mõtete süngus, eelseisev tegu ja ta lõplik saatus - osutuvad lõpuks piisavaks, et hävitada kõik võimalikkuse tema jaoks elada Jumalasse juurdunud elu.
Selle evangeeliumi alguses tuli kõhklev Nikodeemus pimedusest valguse kätte nii otsese kui sümboolses mõttes (Jh 3:2). Läbi kogu Johannese evangeeliumi kajastuvad erinevad 'valguse ja pimeduse' teemad saavad siin väga tabava kehastuse - läbi selle 'peaaegu' jüngri käitumise. Kas ei olnud Juudas veetnud kolm viimast aastat Jeesuse Kuningriigi-koolis? Kas ta polnud olnud tunnistajaks mitmetele imedele, olnud Jeesuse poolt välja saadetud ja nüüd - kutsutud ka Jeesuse kõige intiimsemasse ja valitumasse osadusse, selles ülemises toas? Juudast on väga kerge mõelda kui stereotüübist - jättes ta niimoodi üsna ülbelt kõrvale võimalikest samastumikohtadest meie endiga. Kus peegeldavad tema kõige rängemad eksimused meie omi?
"Saatana himu saboteerida Jeesuse järgijaid jõudis kõrgemate tulemusteni kui me mõistame" (- Gary Burges, "Johannes"). Nagu võime varsti näha, oli Peetrus seda läbi järgnevate sündmuste oma kurvastuseks avastamas. Kuidas oleme meie samal viisil haavatavad? Sellele kõigele vaatamata, ei olnud Jeesus kaugeltki eemaletõmbunud.
Johannese armastuse osadus Jeesusega nii liigutavalt otsekui peegeldab Jeesuse osdust Isaga. Sellal kui 'see jünger, keda Jeesus armastas' oli nõjatumas Jeesuse rinnale, oli Juudas juba pöördumatult haaratud lühinägelikkusest ja ahnusest, võttes vastu talle pakutud palakese ja lahkudes öhe (s 30). Ta mõtete süngus, eelseisev tegu ja ta lõplik saatus - osutuvad lõpuks piisavaks, et hävitada kõik võimalikkuse tema jaoks elada Jumalasse juurdunud elu.
Selle evangeeliumi alguses tuli kõhklev Nikodeemus pimedusest valguse kätte nii otsese kui sümboolses mõttes (Jh 3:2). Läbi kogu Johannese evangeeliumi kajastuvad erinevad 'valguse ja pimeduse' teemad saavad siin väga tabava kehastuse - läbi selle 'peaaegu' jüngri käitumise. Kas ei olnud Juudas veetnud kolm viimast aastat Jeesuse Kuningriigi-koolis? Kas ta polnud olnud tunnistajaks mitmetele imedele, olnud Jeesuse poolt välja saadetud ja nüüd - kutsutud ka Jeesuse kõige intiimsemasse ja valitumasse osadusse, selles ülemises toas? Juudast on väga kerge mõelda kui stereotüübist - jättes ta niimoodi üsna ülbelt kõrvale võimalikest samastumikohtadest meie endiga. Kus peegeldavad tema kõige rängemad eksimused meie omi?
"Saatana himu saboteerida Jeesuse järgijaid jõudis kõrgemate tulemusteni kui me mõistame" (- Gary Burges, "Johannes"). Nagu võime varsti näha, oli Peetrus seda läbi järgnevate sündmuste oma kurvastuseks avastamas. Kuidas oleme meie samal viisil haavatavad? Sellele kõigele vaatamata, ei olnud Jeesus kaugeltki eemaletõmbunud.
Kolmandat korda (s 21) loeme, et Jeesus 'võpatas vaimus' (Jh 11:33; 12:27).