Piiblivõtme arhiiv
2011-03-03
Jagamise ohud
1Kr 3:1-9
1Ka mina, vennad, ei võinud rääkida teile kui vaimsetele, vaid pidin rääkima kui lihalikele, nagu väetitele lastele Kristuses.
2Ma jootsin teile piima ega andnud tahket rooga, sest seda te ei oleks veel talunud. Kuid ega te nüüdki veel talu,
3sest et olete ju alles lihalikud. Kui teie seas on kiivust ja riidu - eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimlikult?
4Sest kui üks ütleb: "Mina olen Pauluse poolel!", teine aga: "Mina Apollose!" - eks te siis ole nagu inimesed ikka?
5Mis on siis Apollos? Mis on Paulus? Teenrid, kelle kaudu te olete saanud usklikuks, nõnda nagu Issand igaühele on andnud.
6Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada.
7Nõnda siis ei ole midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, kes kasvatab.
8Istutaja ja kastja teevad sama tööd, aga kumbki saab oma palga vastavalt oma vaevanägemisele.
9Sest Jumala kaastöölised oleme meie; Jumala põllumaa, Jumala hoone olete teie.
Vahel on kristlased edukamad jagamises ja lahutamises, kui liitmises ja korrutamises! Lõhestatud kogudus on vaimulik probleem (s 3). Seda ei saa seletada inimliku loomusega, mis kaldub tekitama kildkondi ja opositsiooni. Kristlased omavad enamat, kui inimlikku loomust. Paulus püüab seda selgitada näitega põllundusest. Korintlased ajasid segi töölised ja peremehe. See võib meile kui Jumala töötegijatele meeldida, kuid on vale (s 5). Tegelikkus on erutav ja vabastav tõde, mis on evangelismi aluseks.
Kõik saab alguse Jumalast. Me võime külvata ja taime kasta (s 6), kuid üksnes Jumal võib seda kasvatada (s 7). Seega ei tasu pead murda selle üle, kes on õige juht või milline evangeliseerimise meetod on parim. Olgu sinu osaks külvata, kasta või lõigata – see kõik on võimalik vaid Jumala töö kaudu.
Millised kristlikud juhid avaldavad sulle muljet? Mõtle järele, kui tähtsad nad tegelikult on.