Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2012-06-05 Järgmine 2012-06-07
19Selle tõttu, kuningas Agrippa, ma ei ole olnud sõnakuulmatu taevase nägemuse vastu,
20vaid ma kuulutasin esmalt Damaskuses ja siis Jeruusalemmas ja kogu Juudamaal ning paganatelegi, et nad peavad meelt parandama ja Jumala poole pöörduma, tehes meeleparandusele kohaseid tegusid.
21Selle kõige pärast on juudid mind pühakojas kinni võtnud ja püüdnud tappa.
22Et ma olen aga Jumalalt abi saanud tänase päevani, siis ma seisan, tunnistades nii pisikestele kui suurtele, ega ütle midagi muud kui seda, mida Prohvetid ja Mooses on rääkinud tulevikus sündivaist asjust:
23et Messias pidi kannatama, et ta pidi esimesena surnuist üles tõusma ning kuulutama valgust nii juutidele kui paganaile."
24Aga kui ta nõnda enese eest kostis, ütles Festus valju häälega: "Sa jampsid, Paulus! Suur kirjatarkus on su jampsima pannud!"
25Aga Paulus ütles: "Ei jampsi, üliauline Festus, vaid kõnelen tõsiseid ja arukaid sõnu.
26Kuningas, kellega ma nii julgesti räägin, teab küll neid asju, sest ma olen veendunud, et midagi sellest pole tema eest varjule jäänud, ei ole see ju kuskil kolkas toimunud.
27Kuningas Agrippa, kas sa usud prohveteid? Ma tean, et sa usud!"
28Aga Agrippa ütles Paulusele: "Pisut veel, ja sa veenad mu koguni kristlaseks!"
29Paulus vastas: "Paluksin küll Jumalalt, olgu siis vaja pisut või palju, et mitte ainult sina, vaid ka teie kõik, kes te mind täna kuulete, saaksite niisuguseks, nagu mina olen, ainult ilma nende ahelateta!"
30Kuningas ja maavalitseja ja Berenike ja need, kes nendega istusid, tõusid siis püsti
31ja kõrvale astudes rääkisid omavahel: "See inimene ei tee küll midagi, mis vääriks surma või ahelaid."
32Aga Agrippa lausus Festusele: "Selle inimese oleks võinud vabaks lasta, kui ta ei oleks nõudnud keisri kohut."
Eelmine 2012-06-05 Järgmine 2012-06-07
2012-06-06
Abi Jumalalt
Ap 26:19-32
Paulus kohtub kuningas Agrippaga
19Selle tõttu, kuningas Agrippa, ma ei ole olnud sõnakuulmatu taevase nägemuse vastu,
20vaid ma kuulutasin esmalt Damaskuses ja siis Jeruusalemmas ja kogu Juudamaal ning paganatelegi, et nad peavad meelt parandama ja Jumala poole pöörduma, tehes meeleparandusele kohaseid tegusid.
21Selle kõige pärast on juudid mind pühakojas kinni võtnud ja püüdnud tappa.
22Et ma olen aga Jumalalt abi saanud tänase päevani, siis ma seisan, tunnistades nii pisikestele kui suurtele, ega ütle midagi muud kui seda, mida Prohvetid ja Mooses on rääkinud tulevikus sündivaist asjust:
23et Messias pidi kannatama, et ta pidi esimesena surnuist üles tõusma ning kuulutama valgust nii juutidele kui paganaile."
24Aga kui ta nõnda enese eest kostis, ütles Festus valju häälega: "Sa jampsid, Paulus! Suur kirjatarkus on su jampsima pannud!"
25Aga Paulus ütles: "Ei jampsi, üliauline Festus, vaid kõnelen tõsiseid ja arukaid sõnu.
26Kuningas, kellega ma nii julgesti räägin, teab küll neid asju, sest ma olen veendunud, et midagi sellest pole tema eest varjule jäänud, ei ole see ju kuskil kolkas toimunud.
27Kuningas Agrippa, kas sa usud prohveteid? Ma tean, et sa usud!"
28Aga Agrippa ütles Paulusele: "Pisut veel, ja sa veenad mu koguni kristlaseks!"
29Paulus vastas: "Paluksin küll Jumalalt, olgu siis vaja pisut või palju, et mitte ainult sina, vaid ka teie kõik, kes te mind täna kuulete, saaksite niisuguseks, nagu mina olen, ainult ilma nende ahelateta!"
30Kuningas ja maavalitseja ja Berenike ja need, kes nendega istusid, tõusid siis püsti
31ja kõrvale astudes rääkisid omavahel: "See inimene ei tee küll midagi, mis vääriks surma või ahelaid."
32Aga Agrippa lausus Festusele: "Selle inimese oleks võinud vabaks lasta, kui ta ei oleks nõudnud keisri kohut."
Otsusta täna olla valmis küsima Jumalalt nii suuri asju kui armu väikestes asjades.
“Ei olnud sõnakuulmatu taevase nägemuse vastu” (s 19). Milline tagasihoidlikkus! See tagakiusumasin, mis Paulust oli jälitanud, peatus krigisedes ning võttis uue suuna - levitades head sõnumit Kristusest, selle asemel, et külvata hävitust.
Tagasitulles Pauluse kaitsekõne juurde Agrippa ees, näeme teda innukaks muutumas mehe ees, kes omas nii teadmist kui sümpaatiat asja käsitlemisel. Paulus otsekui vahetaks käiku, liikudes oma pöördumise loolt jutustusele sellest, kuidas ta on jaganud kuulutust andestusest ja uuest elust. Ta jätab oma jutustusest väga palju välja, aga ometi saame aimu mida ta pidas oma sõnumi tuumaks.
Kõigepealt rõhutab Paulus evangeeliumi sõnumi järjepidevust prohevtite ja Moosese raamatutega (s 22). Seda on hea meeles pidada, eriti ajal mil antisemitism endiselt leiab vastuvõttu inimeste südameis ning kui Uut Testamentigi tõlgendatakse kui antisemitistlikku dokumenti. Aga isegi sellisel juhul tuleb meil tunnistada, et Luukase rõhuasetus sündmuste esitamisel koondab juutide mõrvapüüdlused ja roomlaste kaine seadusejärgimise ühte pilti, toomaks esile eelkõige Pauluse elu trajektoori.
Vana Testamenti läbib suur üldistav pingekaar - nende Jumal ei ole lihtsalt järjekordne hõimujumalus, vaid Ainujumal, kõikide jaoks.
Teiseks rõhutab Paulus sõnumit kannatavast Messiast ning viimaks Kristuse ülestõusmist (mis oli tervet Apostlite tegude raamatu kuulutust läbiv kuldne lõng).
Vastureaktsioon on äärmiselt huvitav. Festus muutub ärevaks ja reageerib agressivselt, süüdistades Paulust meelesegaduses. Agrippa on palju hillitsetum, mõistab, et Paulus teab teda uskuvat Pühakirja. Aga millest siis selline toon salmis 28? Kuiv äratõukamine?
Või hoopis vaikne märguanne selle kohta, et Agrippa on jumalariigile vägagi lähedal?
Inimeste otsenereaktsioon evangeeliumile pole iial ette ennustatav - ja veelgi sagedamini juhtub et agressivsem reaktsioon on viide sügavamale puudutusele. Meie ülesanne on osata neid asju näha, mõista ning usaldada Püha Vaimu juhtimist.
Tagasitulles Pauluse kaitsekõne juurde Agrippa ees, näeme teda innukaks muutumas mehe ees, kes omas nii teadmist kui sümpaatiat asja käsitlemisel. Paulus otsekui vahetaks käiku, liikudes oma pöördumise loolt jutustusele sellest, kuidas ta on jaganud kuulutust andestusest ja uuest elust. Ta jätab oma jutustusest väga palju välja, aga ometi saame aimu mida ta pidas oma sõnumi tuumaks.
Kõigepealt rõhutab Paulus evangeeliumi sõnumi järjepidevust prohevtite ja Moosese raamatutega (s 22). Seda on hea meeles pidada, eriti ajal mil antisemitism endiselt leiab vastuvõttu inimeste südameis ning kui Uut Testamentigi tõlgendatakse kui antisemitistlikku dokumenti. Aga isegi sellisel juhul tuleb meil tunnistada, et Luukase rõhuasetus sündmuste esitamisel koondab juutide mõrvapüüdlused ja roomlaste kaine seadusejärgimise ühte pilti, toomaks esile eelkõige Pauluse elu trajektoori.
Vana Testamenti läbib suur üldistav pingekaar - nende Jumal ei ole lihtsalt järjekordne hõimujumalus, vaid Ainujumal, kõikide jaoks.
Teiseks rõhutab Paulus sõnumit kannatavast Messiast ning viimaks Kristuse ülestõusmist (mis oli tervet Apostlite tegude raamatu kuulutust läbiv kuldne lõng).
Vastureaktsioon on äärmiselt huvitav. Festus muutub ärevaks ja reageerib agressivselt, süüdistades Paulust meelesegaduses. Agrippa on palju hillitsetum, mõistab, et Paulus teab teda uskuvat Pühakirja. Aga millest siis selline toon salmis 28? Kuiv äratõukamine?
Või hoopis vaikne märguanne selle kohta, et Agrippa on jumalariigile vägagi lähedal?
Inimeste otsenereaktsioon evangeeliumile pole iial ette ennustatav - ja veelgi sagedamini juhtub et agressivsem reaktsioon on viide sügavamale puudutusele. Meie ülesanne on osata neid asju näha, mõista ning usaldada Püha Vaimu juhtimist.
Palveta nende eest, kes täna “ ei ole kaugel Jumala riigist” ( Mk 12:34)