Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2012-08-27     Järgmine 2012-08-29

2012-08-28

Kutsutud seisma

Hs 2:1-3:15

Prohveti kutsumine
1 Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, tõuse püsti, ma tahan
sinuga rääkida!"
2 Kui ta minuga rääkis, siis tuli mu sisse Vaim ja pani mind
jalgadele seisma; ja ma kuulsin teda, kes minuga rääkis.
3 Ta ütles mulle: "Inimesepoeg, mina läkitan sind Iisraeli
laste juurde, vastupanija rahva juurde, kes on mulle vastu
pannud; nemad ja nende vanemad on mu vastu üles astunud otse
tänase päevani.
4 Neil lastel on jultunud näod ja paadunud südamed; ma
läkitan sind nende juurde ja sa pead neile ütlema: Nõnda ütleb
Issand Jumal;
5 ja kuulaku nad või ärgu kuulaku - nad on ju vastupanija
sugu -, nad peavad siiski teadma, et nende keskel on olnud
prohvet.
6 Aga sina, inimesepoeg, ära karda neid ja ära karda nende
sõnu, kuigi nad on tõrksad ja hülgavad sinu ja sa pead elama
skorpionide seas! Ära karda nende sõnu ja ära kohku nende ees -
nad on ju vastupanija sugu -,
7 vaid sina räägi neile minu sõnu, kuulaku nad või ärgu
kuulaku - nad on ju vastupanijad!
8 Aga sina, inimesepoeg, kuula, mis mina sulle räägin! Ära ole
vastupanija nagu see vastupanija sugu! Ava oma suu ja söö, mis
mina sulle annan!"


9 Siis ma vaatasin, ja ennäe, mu poole oli sirutatud
käsi, ja vaata, selles oli rullraamat.
10 Ta tegi selle minu ees lahti ja see oli mõlemalt poolt
täis kirjutatud; sinna oli kirjutatud nutulaule, halinaid ja
hädahüüdeid.


Prohveti kutsumine
1 Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, söö, mis sulle antakse!
Söö ära see rullraamat ja mine räägi Iisraeli soole!"
2 Siis ma avasin oma suu ja ta andis mulle süüa selle
rullraamatu.
3 Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, täida oma kõht ja toida
oma sisemus selle rullraamatuga, mille ma sulle annan!" Siis ma
sõin ja see oli mu suus magus nagu mesi.
4 Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, tule! Mine Iisraeli soo
juurde ja räägi neile minu sõnu!
5 Sest sind ei läkitata mitte umbkeelse või kange keelega
rahva juurde, vaid Iisraeli soo juurde,
6 mitte paljude rahvaste juurde, kes on umbkeelsed ja kange
keelega, kelle sõnu sa ei mõista. Tõesti, kui ma läkitaksin sind
nende juurde, nad kuulaksid sind.
7 Aga Iisraeli sugu ei taha sind kuulata, sest nad ei taha
mindki kuulata. Sest kogu Iisraeli sugu on kõva laubaga ja
paadunud südamega.
8 Vaata, ma teen su palge karmiks, nagu on nende palged, ja
su lauba kõvaks, nagu on nende laubad.
9 Teemandi sarnaseks, ränikivist kõvemaks teen ma su lauba.
Ära karda neid ja ära kohku nende ees - nad on ju vastupanija
sugu!"
10 Ja ta ütles mulle: "Inimesepoeg, kõik mu sõnad, mis ma
sulle räägin, võta südamesse ja kuule neid oma kõrvaga!
11 Ja mine vangide juurde, oma rahva laste juurde, ja
räägi nendega ning ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal; kuulaku
nad või ärgu kuulaku!"


Hesekiel Kebari jõe ääres
12S iis tõstis Vaim mu üles ja ma kuulsin enda taga suurt
müra; "Õnnistatud olgu Issanda auhiilgus oma paigas!",
13 ja olevuste tiibade kahinat, mis üksteist puudutasid, ja
nendega üheaegselt rataste raginat ja suurt mürinat.
14 Ja Vaim tõstis mu üles ja võttis minu, ja ma läksin sügava
sisemise erutusega; Issanda käsi oli tugevasti mu peal.
15 Ja ma tulin Tel-Abibi vangide juurde, kes elasid Kebari
jõe ääres; ja seal, kus nad elasid, istusin ma vaikides nende
keskel seitse päeva.

Meenuta Jumala kutsumisi oma elus. Kas ja kuidas oled neiel vastanud?
Hesekieli kutsuti saama prohvetiks omaenese rahvale, kes oli koos temaga eksiilis ning talle anti mitte kadestamisväärt ülesanne jutlustada just sellele kangekaelsele ning vastupanevale hulgale. Nagu näeme, oli Hesekielile antud sõnum täiesti hukkamõistev. Ja Ja teda hoiatati ette, et nende sõnumite kuulutamine ei too talle kaasa positiivset reaktsiooni -pigem muudab see tema elu otsekui elaks ta mürkmadude keskel! Pole siis ime, et Jumal tõotab muuta ta kõvasüdameliseks (3:8, 9 otsetõlkes), samamoodi kui oli veidi enne teda teeninud prohvet Jeremia (Jr 1.18).

Hesekieli kutsumine ei olnud mingisse meelitavasse, eksootilisse maailma, nagu mõnikord misjonäride elulugudest võime lugeda. See oleks olnud liiga lihtne. Hesekieli kutsuti jääma seisma, jääma püsima - ja jutlustama oma sõpradele, naabritele ning sugulastele.

Jeesus kutsub meid oma jüngriteks ning tunnistajaiks, kus iganes me oleme ning tõotab anda meile kogu vajaliku vaimse varustuse. Ja nii nagu oli Jeesusel ja tema jüngritel, on ka meil kohtumõistmise sõnum, mida kuulutada koos lootusesõnumiga ( vt ka Hb 9:27,28; 2Kr 5:10,11; Rm 2:12–16) . Meil kõigil on mingil tasandil vaja teenida ka Hesekieli kombel.

Selle hämmastava nägemuse kogemuse sees, antakse Hesekielile süüa rullraamat. Tavaliselt kirjutati raamatud tol ajal vaid ühele poole- too raamat aga oli täis kirjutatud mõlemalt poolt, et kogu selle õuduse ja hukatuse sõnum ära mahuks. Paradoksaalselt maitses see nagu mesi. Jumala töö võib tuua ülimat rõõmu, isegi keset ahastust ja südamevalu- sama koges ka Jeremija (Jr 20:9-13). Huvitav kui sageli koges Jeremija taas seda magusat maitset?

Kogu Jeremija kogemus oli uskumatult füüsiline! See polnud mingi vaikne unelemine. Peale söömise, sunnitakse Jeremija tõusma oma jalgadele (2:2), siis tõstetakse ta üles elavate olendite kohale, enne kui ta koju tagasi saab ( 3:12-15). Pane tähele tema tunderekatsiooni - ta on kibe ja vihane; ning tulemust - tükkideks purunenud terveks nädalaks. Arvesse võttes kogu vangiviimise traumaatilisust, talle osaks saanud hingematvat nägemust, võimatut kutsumist ning kogu intensiivset füüsilist kogemust - ei ole siin midagi imeks panna. See kõik lihtsalt näitab, kui sügavalt kogetu prohveti mõjutas.
Samal kombel pole vahet, kas oleme läbi tulnud dramaatilisest kogemusest nagu Hesekiel, või mitte - kui Jumala käsi puudutab meie elu, siis mõjutab see meid väga sügavalt.
Meie kutse - olla jüngriteks ja mõne jaoks ka täisajaga teenistusse astuda - on kätte tulnud mitmel erineval viisil ja vormis, just nii nagu on täis erinevaid vorme meie käes olev Piibel. Kuid kui sügavalt mõjutab algne kutse meid praegu, võrreldes esmakordse kogemusega?
Autor Philip Johnston
Eelmine 2012-08-27     Järgmine 2012-08-29