Piiblivõtme arhiiv
2013-02-23
Lõpu algus
Jos 4:15-24
1Ja kui kogu rahvas oli läinud üle Jordani, siis rääkis Issand Joosuaga, öeldes:
2"Võtke endile rahva hulgast kaksteist meest, igast suguharust mees,
3ja andke neile käsk ning öelge: Võtke endile siit Jordani keskelt, kus preestrite jalad seisavad, kaksteist kivi ja viige need enestega kaasa ning asetage leeripaika, kus te sel ööl ööbite!"
4Siis Joosua kutsus kaksteist meest, keda ta oli käskinud määrata Iisraeli laste hulgast, igast suguharust ühe mehe,
5ja Joosua ütles neile: "Minge Issanda, oma Jumala laeka ette keset Jordanit, ja tõstke igamees endile üks kivi õlale, vastavalt Iisraeli laste suguharude arvule,
6et need oleksid teie keskel tähiseks! Kui teie lapsed tulevikus küsivad, öeldes: Mis kivid need teil on?,
7siis vastake neile, et Jordani veevool katkes Issanda seaduselaeka ees, kui see läks üle Jordani: Jordani veevool katkes ja need kivid olgu Iisraeli lastele igaveseks mälestuseks!"
8Ja Iisraeli lapsed tegid nõnda, nagu Joosua käskis, ja võtsid vastavalt Iisraeli laste suguharude arvule Jordani keskelt kaksteist kivi, nagu Issand oli Joosuale öelnud, ja viisid enestega kaasa leeripaika ning asetasid sinna.
9Ja kaksteist kivi püstitas Joosua keset Jordanit, sinna kohta, kus seaduselaegast kandvate preestrite jalad olid seisnud; ja need on seal tänapäevani.
10Ja preestrid, kes kandsid laegast, seisid keset Jordanit, kuni oli tehtud kõik, mida Issand oli käskinud Joosuat rahvale öelda, just nõnda nagu Mooses oli käskinud Joosuat; ja rahvas läks rutates üle jõe.
11Ja kui kogu rahvas viimseni oli üle läinud, siis läksid Issanda laegas ja preestrid rahva ette.
12Ja ruubenlased, gaadlased ja Manasse pool suguharu läksid võitlusvalmilt Iisraeli laste eel, nagu Mooses neid oli käskinud.
13Ligi nelikümmend tuhat sõjaks varustatud meest läks Issanda palge ees võitlusesse Jeeriko lagendikel.
14Sel päeval tegi Issand Joosua suureks kogu Iisraeli silmis ja nad kartsid teda, nõnda nagu nad olid kartnud Moosest, kogu ta eluaja.
15Ja Issand rääkis Joosuaga, öeldes:
16"Käsi preestreid, kes kannavad tunnistuslaegast, et nad tuleksid Jordanist üles!"
17Ja Joosua andis preestritele käsu, öeldes: "Tulge Jordanist üles!"
18Ja kui preestrid, kes kandsid Issanda seaduselaegast, tulid üles Jordani keskelt, ja preestrite jalatallad olid lahkunud kuivale, siis pöördus Jordani vesi tagasi oma paika ja voolas nagu ennegi üle kõigi kallaste.
19Rahvas tuli Jordani äärest üles esimese kuu kümnendal päeval ja nad lõid leeri üles Gilgalisse, Jeeriko idapoolsele piirile.
20Ja need kaksteist kivi, mis nad olid võtnud Jordanist, pani Joosua püsti Gilgalis.
21Ja ta rääkis Iisraeli lastega ning ütles: "Kui teie lapsed tulevikus küsivad oma vanemailt, öeldes: Mis kivid need on?,
22siis tehke oma lastele teatavaks, öeldes: Iisrael läks kuiva mööda läbi Jordani,
23sest Issand, teie Jumal, kuivatas teie eest Jordani vee, kuni te olite läbi läinud, nõnda nagu Issand, teie Jumal, talitas Kõrkjamerega, mille ta kuivatas meie eest, kuni olime läbi läinud,
24et kõik maailma rahvad tunneksid Issanda kätt, kui vägev see on, et te igal ajal kardaksite Issandat, oma Jumalat."
15Ja Issand rääkis Joosuaga, öeldes:
16"Käsi preestreid, kes kannavad tunnistuslaegast, et nad tuleksid Jordanist üles!"
17Ja Joosua andis preestritele käsu, öeldes: "Tulge Jordanist üles!"
18Ja kui preestrid, kes kandsid Issanda seaduselaegast, tulid üles Jordani keskelt, ja preestrite jalatallad olid lahkunud kuivale, siis pöördus Jordani vesi tagasi oma paika ja voolas nagu ennegi üle kõigi kallaste.
19Rahvas tuli Jordani äärest üles esimese kuu kümnendal päeval ja nad lõid leeri üles Gilgalisse, Jeeriko idapoolsele piirile.
20Ja need kaksteist kivi, mis nad olid võtnud Jordanist, pani Joosua püsti Gilgalis.
21Ja ta rääkis Iisraeli lastega ning ütles: "Kui teie lapsed tulevikus küsivad oma vanemailt, öeldes: Mis kivid need on?,
22siis tehke oma lastele teatavaks, öeldes: Iisrael läks kuiva mööda läbi Jordani,
23sest Issand, teie Jumal, kuivatas teie eest Jordani vee, kuni te olite läbi läinud, nõnda nagu Issand, teie Jumal, talitas Kõrkjamerega, mille ta kuivatas meie eest, kuni olime läbi läinud,
24et kõik maailma rahvad tunneksid Issanda kätt, kui vägev see on, et te igal ajal kardaksite Issandat, oma Jumalat."
* 2Ms 3:5-6 „Siis ta ütles: „Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!” Ja ta jätkas: „Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata.“
** Mt 17:5-6 „Kui ta alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid. Ja ennäe, hääl ütles pilvest: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!” Seda kuuldes langesid jüngrid silmili maha ja kartsid väga.“
Kaananlaste hirmu põhjuseks polnud mitte nende nõrk strateegia või vähemusse jääv arv, vaid õudu äratav äratundmine Jumala imelisest sekkumisest oma rahvaga toimuvasse. Hea oleks mõtelda siinkohal kuivõrra meie praeguses maailmas üldse tuntakse ära, veel enam aga kardetakse Jumalat kui Teda, kes oma koguduse elus „läbimurdeid“ toob?
Kogu peatükk kirjeldab Jumala jätkuvat tegutsemist oma sulase Joosua lihtsa sõnakuulelikkuse kaudu ning selle südamikus on 3 tähist. Need kolm olid võimsad sümbolid iisraellaste identiteedist.
? Ümberlõikamine (s 4-6), mille sügavaim tähendus oli kõrverännaku ajal rahvale jäänud kättesaamatuks sõnakuulmatuse ning jätkuva sunni pärast muretseda kohese turvalisuse eest. Nii juhtus, et see mis oli antud puhastuse märgina kaotas rahva jaoks oma tähenduse. Seda taas esile tõestes ning juurutades rõhutas Joosua Jumala muutumatut nõuet oma valitud rahvalt. Millised on sinu usu märgid tänasel päeval?
? Paasapüha (s 10), nende orjusest vabastamise meenutajat, tähistati nüüd selle muutuse hetkel taas. Isegi siis kui kajasid nurisemise hääled oli manna kõrbes ikka olemas olnud. Nüüdsest alates aga nõudis rohke lõikuse saamine palju enam aktiivset osalust. Ka meie elus võib olla hetki/ perioode kus oleme totaalselt ise võimetud ning täiesti sõltuvad sellest mida Jumal teeb. Samas kutsub Jumal meid jätkuvalt ka ise tõusma ning koguma kõigest sellest rikkalikust varustusest, mida ta meie ümber ellujäämiseks on asetanud. Kuidas on meie vaimuliku valmisolekuga – on seda pidurdamas ja moonutamas ikka veel „Egiptuse pärand“?
? Kohtumine Jumala saadikuga (s 13-15). Kas Jumal on nende poolel? Selles pole üldse küsimus! Isegi Joosua ei olnud võimeline edasi minema ilma jumaliku kohtamiseta. Ja nii langeb ta maha, mitte hirmu, vaid austusest täidetuna Jumala pühaduse ees. Nii nagu juhtus Moosesele*, nii sündis ka Joosuale. Palju aastaid hiljem pidi Jeesuse jüngrid läbima samasuguse õppetunni (Mt 17:6)** Kas ka meie oleme läbi teinud sama?
2013-02-23
Sisseminek
Jos 4:15-24
15Ja Issand rääkis Joosuaga, öeldes:
16"Käsi preestreid, kes kannavad tunnistuslaegast, et nad tuleksid Jordanist üles!"
17Ja Joosua andis preestritele käsu, öeldes: "Tulge Jordanist üles!"
18Ja kui preestrid, kes kandsid Issanda seaduselaegast, tulid üles Jordani keskelt, ja preestrite jalatallad olid lahkunud kuivale, siis pöördus Jordani vesi tagasi oma paika ja voolas nagu ennegi üle kõigi kallaste.
19Rahvas tuli Jordani äärest üles esimese kuu kümnendal päeval ja nad lõid leeri üles Gilgalisse, Jeeriko idapoolsele piirile.
20Ja need kaksteist kivi, mis nad olid võtnud Jordanist, pani Joosua püsti Gilgalis.
21Ja ta rääkis Iisraeli lastega ning ütles: "Kui teie lapsed tulevikus küsivad oma vanemailt, öeldes: Mis kivid need on?,
22siis tehke oma lastele teatavaks, öeldes: Iisrael läks kuiva mööda läbi Jordani,
23sest Issand, teie Jumal, kuivatas teie eest Jordani vee, kuni te olite läbi läinud, nõnda nagu Issand, teie Jumal, talitas Kõrkjamerega, mille ta kuivatas meie eest, kuni olime läbi läinud,
24et kõik maailma rahvad tunneksid Issanda kätt, kui vägev see on, et te igal ajal kardaksite Issandat, oma Jumalat."
Minevik kajab vastu kättejõudnud päevas. Samamoodi kui Jumal oli lahutanud Punase mere veed, et teha tee Egiptuse orjusest vabadusse oma rahva jaoks; samal kombel lahutab Ta nüüd veed, et tema rahvas saaks läbi minna kuiva maad mööda. Ometi on siin ka erinevus. Punasest merest läbimineku rõhuasetus oli põgenemisel, väljapääsemisel ning äraminemisel. Jordanist ülemineku rõhuasetus on sissetulemisel.
Inimesed ületavad jõe, nende hulgas Ruubeni, Gaadi ja Manasse suguharud, rivistudes üles Jeeriko lagendikule, et valmistuda sõjaks. Taas kord kinnitatakse Joosua positsiooni nende juhina ning seda, et Jumala ligiolu on tõesti temaga. Kõik on valmis sissetungi alustamiseks ning Jumal lõpetab selle suurejoonelise sissetuleku protsessi “sulgedes uksed” - kui Jordani vood nende seljataga sööstavad taas oma sängi. Väga palju tuleb veel teha, kuid Jumala rahvas on viimaks täies koosseisus jõudnud maale, mis neile oli tõotatud. Sisenemine on täielik.
Misjon “on meie pühendunud osalemine Jumala rahva liikmetena, Jumala kutsel ning käsul, Jumala enese misjonis Jumala loodud maailmas Jumala loodu lunastamisel.” (Chris Wright, The Mission of God). Joosua rolli Jordani ületamisel on sageli kasutatud universaalse misjonaarse prkatikana. Joosua Jumal vabastab oma rahva, avab neile tõotuste maa ning juhib ja suunab ka loodusjõude. Kõik mis Iisraelile teha jääb on anda ustavalt tunnistust Jumala päästvast väest. Ja seda teevad nad mitte ainult rännates Egiotusest Kaananimaale, vaid ka läbi vaimuliku taastamise, elades sellel maal kui Jumala rahvas.
Kuidas võime meie teada, “kui vägev on Jumala käsi” (s 24)? Mida tähendab omada “õiget jumalakartust”? Vastus peitub meie reaktsioonis sellele, mida Jumal on meile teinud.
Jumal lunastas Iisraeli Egiptuse orjusest viies nad läbi Punasest merest; ning nüüd viies nad läbi Jordanist selleks - et tuua nad täisvabadusse: sotsiaalselt, poliitiliselt ning vaimselt. Tänapäeval on meie suhtes kehtivad needsamad lunastuse elemendid - läbi Jeesuse surma ja ülestõusies. Meie elud peavad olema elatud tema kõikvõimsas väes, ning tänulikkuses ja sõnakuulelikkuses Talle. Ainult siis saavad ümbritsevad rahvad näha, et Iisraeli Jumal tõesti armastab oma looduid.
tagajärgi?