Piiblivõtme arhiiv
2013-05-12
Jumalat oodates
Ps 27
1Taaveti laul.
Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?
2Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.
3Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda; kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.
4Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis.
5Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule.
6Nüüd kerkib mu pea üle mu vaenlaste, kes mu ümber on, ja ma tahan tema telgis ohverdada hõiskamisohvreid, ma tahan laulda ja mängida Issandale!
7Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!
8Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: "Otsige mu palet!" Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
9Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!
10Sest mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles.
11Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast!
12Ära anna mind mu rõhujate meelevalda; sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad, kes turtsuvad vägivallast!
13Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.
14Oota Issandat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Issandat!
Tänane psalm algab julge kinnitusega usaldusest Jumala vastu (s 1-6). Laulja on kindelt, et elu kõige olulisem asi on tema suhe Jumalaga. Siin väljendab ta seda kirjeldades Jumala ülistamise ja kummardamise kogemust templis (s 4-6). Selle suhte reaalsus annab lauljale kindluse uskuda, et Jumal hoiab ja kaitseb teda kõikide vaenlaste eest. Peale esimesi kinnitavaid salme aga üllatab meid oma anuva tooniga palve vaenlaste käest pääsemise pärast. Kas pslamist on kaotanud oma usukindluse?
Tõde on hoopis vastupidine. Tema appihüüu aluseks on ta jumalasuhe. Ta otsib Jumala palet - st ta tuleb Jumala ligiolusse - selleks, et paluda päästet, ja ta tuleb sellepärast, et tema eelnev kogemus kinnitab talle et Jumal on alati aidanud (s 9). Jah, Jumal on osutunud isegi usaldusväärsemaks kui laulja kõige lähedasemad pereliikmed ( s10). Just sellepärast on laulja kindel, et ka tulevikus saab ta näha “Issanda headust elavate maal” (s 13).
Psalm lõpeb üleskutsega, tõenäoliselt öeldud preestri poolt vastuseks laulja palvele (s 14) . Selles “oota Jumalat” üleskutses on viide tõotusele, et Jumal ka seekord tuleb ja toimib laulja päästjana. Kutses sisalduv käsk “oota” on test - kas psalmisti poolt väljandatud usukindlus on paljad sõnad või on nende taga ka sisu. Kas tema kindlus võimaldab tal ka tegelikult jääda “kindlaks ja vahvaks” Jumalat oodates?
Kui see on nii, siis kasvatab see test laulja vastupidavust, mille kohta ap Jaakobus ütleb, et see on vaimuliku küpsuse üks olulisi komponente ( Jk 1:2-4 “Pidage seda lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks. Aga kannatlikkus olgu täiuslik, et te oleksite täiuslikud ja terviklikud ega oleks teis midagi vajaka.”)
2013-05-12
Andide Andja
Ps 27
1Taaveti laul.
Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?
2Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.
3Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda; kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.
4Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis.
5Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule.
6Nüüd kerkib mu pea üle mu vaenlaste, kes mu ümber on, ja ma tahan tema telgis ohverdada hõiskamisohvreid, ma tahan laulda ja mängida Issandale!
7Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan; ole mulle armuline ja vasta mulle!
8Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb: "Otsige mu palet!" Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
9Ära peida oma palet minu eest, ära tõuka enesest vihas oma sulast! Sina olid mu abi, ära lükka mind ära, ja ära hülga mind, mu pääste Jumal!
10Sest mu isa ja ema hülgasid minu, aga Issand võtab mu üles.
11Õpeta mind, Issand, oma teele ja juhata mind tasasele teerajale mu vaenlaste pärast!
12Ära anna mind mu rõhujate meelevalda; sest mu vastu on tõusnud valetunnistajad, kes turtsuvad vägivallast!
13Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.
14Oota Issandat, ole vahva, ja su süda olgu kindel! Oh, oota Issandat!
Siinkirjeldatud usaldus on hämmastav: tulgu mis tahes, Jumal valitseb olukordi ning päästab (s 2,3). Miski i kõiguta laulja usaldust. Teised võivad ta hüljata, kuid Jumal ei tee seda iial (s 10). Enamiku inimeste eludest jääb selline suhtumine väga kaugele. Hirm tekib kergelt. Muretseme oma tervise, sissetuleku, suhete ning perekondade pärast. Ja kõik selle maailma kanalid väidavad, et just nende asjade läbi saame omale tähenduse ja identiteedi, ning kui neid asju ohustatakse, siis muutume murelikuks. Taaveti jaoks aga tulid tähenduslikkus ning identiteet tema suhtest Jumalaga ( 9-11).
Ja siit tuleb ka tema janu Jumala järele (s 4). Samas ei ole see janu mis otsiks vaid eeliseid. Siin ihaldatakse oma objekti selle enese pärast; igatsetakse Andjat mitte andi. Ei ole puhtaimat igatsust Jumala järele kui see. Samas esitab see väljkutse nii meie ülistusele kui ka evangelismile. Kas oleme oma ülistuses keskendunud - nii nagu ka laulja - Jumala ilule? Kas meie ülistus peegeldab seda igatsust ilu enese järele - või selle järele mida meie sealt saame? Kas meie igatsus on olla Temaga ning nautida Tema ligiolu? Kas meie üleskutse teistele on kutsud ka neid avastama Jumala ilu - või on see pigem kui“tooteesitlus” - mis kiiresti jõuab peamiste eeliste juurde.
Liigagi sageli tundub, et oleme pigem müüdud selle maailma mõtteviisile: “ Aga mis ma sellest saan?” Jumala suhtes olemisest on nii palju võimalik ammutada; kasvõi näiteks enesekindlust, mille abil saame silmitsi seista selle elu väljakutsetega. Võime selle tõeliselt leida aga alles siis kui otsime Jumalat ennast ning üksnes; mitte aga kõik seda mida me Tema käest saada võiksime.