Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2013-09-24     Järgmine 2013-09-26

2013-09-25

Ihu lamp

Lk 11:29-36

29 Kui aga rahvahulki murdu kokku tuli, hakkas Jeesus kõnelema:
„See sugupõlv on paha sugupõlv, ta nõuab tunnustähte, ja talle ei
anta muud kui Joona tunnustäht,
30 sest nii nagu Joona sai tunnustäheks Niineve rahvale, nii peab
ka Inimese Poeg olema sellele sugupõlvele.
31 Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtupäeval koos selle
sugupõlve meestega ja mõistab nad süüdi, sest tema tuli ilmamaa
otsast kuulama Saalomoni tarkust, ja vaata, siin on rohkem kui Saalomon.
32 Niineve mehed tõusevad üles kohtupäeval koos selle sugupõlvega
ja mõistavad ta süüdi, sest nemad parandasid meelt Joona jutluse
peale, ja vaata, siin on rohkem kui Joona.
Tähendamissõna lambist
33 Keegi, kes on süüdanud lambi, ei pane seda peitu ega vaka alla,
vaid lambijalale, et sisseastujad näeksid valgust.
34 Su silm on ihu lamp. Kui sinu silm on selge, siis on ka kogu su
ihu valgust täis, kui ta on aga haige, siis on ka su ihus pimedus.
35 Hoolitse siis, et valgus, mis on sinu sees, ei oleks pimedus!
36 Kui nüüd kogu sinu ihu on valgust täis, see tähendab, et temas
sugugi ei ole pimedust, siis on ta tervenisti valgust täis nagu siis,
kui lamp sind valgustaks oma säraga.”
“Issand sülita ka meie silmadele, et võiksime hakata nägema.” (Bruce Cockburn, ‘Broken Wheel’ )

 

Taas osutub Jeesuse kõne segadusttekitavaks. Teema ise ja selle analoogiad, mis Jeesuse otsestele kuulajatele olid iseenesestmõistetavad, on meile kauged ning jäävad sageli tabamatuks. Minu jaoks oli “silm-lambi” analoogia eriliselt keeruline tänu sama teemat laiemalt käsitlevale kirjakohale Matteuse evangeeliumis (5:14-16). Matteuse evangeeliumis on Jeesuse järgijad need, kes on valguseks maailmase kõikidele teistele. Tänane kirjakoht aga räägib enam sellest kuidas inimesed võiksid näha ja suhtuda Jeesusesse.

See, kes siin kõneleb, on suurem kui Saalomon ja suurem kui Joona; ning seda tõendavad tunnustähed. Ja nii osutub “silm - lamp” analoogia pigem järjekordseks verisooniks teemast: “ Kel kõrvad on, see kuulgu” (Lk 8:8), kasutades antud juhul õppevahenditena silmi ja valgust, mitte kõrvu ja heli. 

Niinive inimesed nägid Joonat ning parandasid meelt. Jeesuse kaasaegsed oleksid samuti pidanud meelt parandama - sest neil oli võimalus näha suuremat kui Joona, kui nad just ise ei peitnud end ära, või katnud oma silmi kinni, või siis olid nende silmad tõesti haiged.

See Jeesuse õppetund on suunatud eelkõige rahvahulkadele, mitte niivõrd jüngritele (s 29), kuid on  samas juhendav ja ka lohutav meile olukordades, kus meil on keeruline näidata oma pereliikmetele või sõpradele kui imeline ja hämmastav on Issand Jeesus. Tegelikult ei peaks meid hämmastama, et nad ei suuda näha seda, mis on otse nende nina ees. Kui Jeesuse kaasaegsed keeldusid hindamast ja väärtustamast Teda, kes elusuuruses nende ees seisis;  siis on mõistetav, kuidas paljud ka tänapäeval on Tema suhtes pimedusega löödud.

Tänases tekstis on sõnum ka kristlastele, eriti pimeduse aegadel: hoidkem ja kinnitagem oma silmad Jeesusele (Hb 12:2) ja ärgem mängigem lampi, mis on vaka alla peidetud!

 
Millal koged kiusatust sulgeda oma silmi Jeesusele? Kuidas võiksid enesele ikka ja jälle meelde tuletada - et hoiaksid oma vaate Temal?
Autor Conrad Gempf
Eelmine 2013-09-24     Järgmine 2013-09-26