Piiblivõtme arhiiv
2014-05-29
Lõvi on Tall
Ps 68:1-19
2 Jumal tõuseb!
Ta vaenlased hajuvad
ja ta vihkajad põgenevad
tema palge eest.
3 Nagu suits haihtub,
nõnda sa nad hajutad;
nagu vaha tule paistel sulab,
nõnda hukkuvad õelad Jumala palge ees.
4 Kuid õiged rõõmutsevad
ja hõiskavad Jumala palge ees
ning ilutsevad rõõmu pärast.
5 Laulge Jumalale,
mängige, kiites tema nime,
tehke teed temale,
kes sõidab kõrbetes!
Tema nimi on Issand,
hõisake rõõmu pärast tema ees!
6 Ta on vaeslaste isa
ja lesknaiste asjaajaja,
Jumal oma pühas elamus.
7 Jumal paneb üksildased elama majadesse
ja viib välja vangid jõukale elujärjele;
aga kangekaelsed jäävad elama põlenud maale.
8 Jumal, kui sa läksid välja oma rahva ees,
kui sa sammusid kõrbeteed, sela,
9 siis värises maa
ja taevadki tilkusid Jumala ees,
Siinai värises Jumala ees,
Iisraeli Jumala ees!
10 Rikkalikku vihma kallad sina, Jumal,
oma pärisosale
ja sa kosutad närbunut.
11 Sinu loomad asuvad seal;
sina, Jumal, kinnitad oma headusega viletsat.
12 Issand annab sõnumi;
heade sõnumite kuulutajaid on suur vägi.
13 Sõjavägede kuningad põgenevad,
nad põgenevad ja pereema jagab saagi.
14 Kas tahate jääda puhkama sadulakorvide vahele?
Seal on tuvi, tiivad hõbedaga karratud
ja hoosuled vahajaskollase kullaga.
15 Kui Kõigeväeline seal pillutas kuningaid,
sadas Salmonil lund.
16 Baasani mägi on Jumala mägi,
Baasani mägi on kühmuline mägi.
17 Mispärast te, kühmulised mäed,
vaatate kadedusega sellele mäele,
mida Jumal on ihaldanud enesele eluasemeks?
Tõesti, Issand tahab seal elada igavesti.
18 Jumala sõjavankreid oli musttuhandeid
ja tuhat korda tuhandeid,
kui Issand tuli Siinailt pühamusse.
19 Sa läksid üles kõrgesse
ja võtsid vangihulga saagiks,
said ande inimeste seast,
isegi tõrkujate seast,
sa Issand Jumal kõrgustes.
Jumal on kuningas, tavatseme öelda - kuid sageli tunnistame seda alles nurkasurutuna. Kasvav kuritegevus, kukkuvad moraalsed standardid, sõdade ning atendaatide koledused, genotsiidid maailma eri paigus, maavärinud, tsunamid ja näljahädad - need kõik panevad meid hüüdma “ Jumal, tõuse!” (1) -või nagu tõlgib tänapäevane CEV versioon: “Jumal, tee ometi midagi!”
Kuidas siis säilitada oma usk? Vastus mille annab loetud psalm, on, et me laulame Jumalale kiitust ning jutustame Jumala suurtest päästetegudest minevikus. Lugu selle psalmi taustaks aga on Iisraeli pääsemise lugu Egiptusest, sellest, kuidas Jumal viis endised vangid lauldes edasi (s 6), kuidas ta juhtis nad läbi kõrbe ( s 7); kuidas ta hävitas nende eest nende vaenlased (12)- kuni viimaks Jumal ise asus Jeruusalemma templis oma troonile (s 18, 29). See ammutoimunud sündmus taastatakse igal aastal kiituse ja tänu festivalil (s 24) - kus Jumalat meenutatakse kui Ainsat, kes kannab päevast päeva meie koormad (19), ning annab oma rahvale jõu ning väe.
Selle kõige valgel mis meie maailmas tundub jumalariiki salgavat ning sellele vastu seisvat - jutustame ka meie üht lugu teekonnast selle Ainsaga, kes seadis oma näo minema Jeruusalemma poole, et kohata valitsejaid ning võime; kes kõndis terve Via Dolorosa kuni ristini välja, kes nüüd on pandud istuma Isa paremale käele ja valitseb armastuses kuni ta on kõik vaenlased asetanud tema jalge alla.
Ja jutustades seda lugu, pidagem meeles, et Jumala vaenlased ei ole mitte need, kes ei usu; isegi mitte need julmad ja korrumpeerunud valitsejad - vaid Jumala vaenlased on kurjuse jõud, nagu: sõnakuulmatus, kadedus, ebaõiglus, marurahvuslus, religioosne fanatism ja kõige viimasena -surm ise. (1Kr 15:25, 26,54–57)