Piiblivõtme arhiiv

Eelmine 2014-10-19     Järgmine 2014-10-21

2014-10-20

Rääkida asjadest nii nagu need on

Õp 5

Hoiatus truudusetuse eest
1 Mu poeg, pane tähele mu tarkust,
pööra oma kõrv minu arusaamise poole,
2 et tallele panna head nõu
ja et su huuled
võiksid säilitada teadlikkuse!
3 Sest võõra naise huuled tilguvad mett
ja tema suulagi on libedam kui õli.
4 Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi,
terav otsekui kaheterane mõõk.
5 Ta jalad lähevad alla surma,
ta sammud veavad põrguhaua poole.
6 Ta ei pea silmas elurada,
ta jäljed ekslevad,
ilma et ta märkakski.
7 Seepärast, mu pojad, kuulake mind,
ja ärge lahkuge mu suu sõnadest!
8 Hoia oma tee temast kaugel
ja ära mine tema koja ukse ligi,
9 et sa ei annaks oma au mitte teistele
ega oma aastaid armutule,
10 et võõrad ei küllastuks sinu varast
ja su töövaev ei läheks muulase kotta,
11 et sa viimaks ei hakkaks vinguma,
kui su liha ja ihu on lõppenud,
12 ega ütleks: „Miks ma küll vihkasin õpetust
ja miks mu süda põlgas noomitust?
13 Miks ma ei kuulanud juhatajate häält
ega pööranud kõrva õpetajate poole?
14 Peagi oleksin sattunud lausa õnnetusse
keset kogukonda ja kogudust!”
15 Joo vett oma kaevust,
voolavat vett oma allikast!
16 Kas peaksid su lätted valguma tänavale,
su veeojad turgudele?
17 Kuulugu need ainult sinule,
aga mitte koos sinuga võõraile!
18 Olgu õnnistatud su allikas
ja tunne rõõmu oma noorpõlve naisest,
19 kes on otsekui armas emahirv,
kena kaljukits -
ta rinnad joovastagu sind igal ajal,
eksi alati tema kallistustesse.
20 Miks peaksid, mu poeg,
eksima võõra naise juurde,
kaisutama võõramaa naise põue?
21 Sest mehe teed on Issanda silme ees
ja tema paneb tähele kõiki ta jälgi.
22 Õelat tabavad tema enese süüteod
ja teda peetakse kinni tema enese patuköitega.
23 Ta sureb õpetuse puudusest
ja läheb eksiteele suurest rumalusest.
“ Armastusel... ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. “ (1Kr 13:6)

Selles otseütlevas juhendamises kuidas vältida abielurikkumist, vastandatakse truuduse tarkus tugevalt seksuaalse kõrvalhüppe äärmisele rumalusele. Isa-poja vestluse keelekasutus on erakordselt otsekohene, vaba igasugusest kartlikust laveerimisest, mida sageli seostatakse lapsevanemate katsetega, kes tahavad teavitada oma lapsi antud teema selgetest piiridest.

Taolise selguse vajadust selgitatakse samuti sirgjooneliselt. Tekstis kõlab hoiatus, et abielurikkuva suhte näiline tõotus on tegelikult otsene vale ning vaatamata pakkumise magususele (s 3), tekitab see nii suure kahju, et seda võrreldakse surmaga (s 5,6). Kahtlemata oleme kõik olnud tunnistajaks abielurikkumise traagilisele pärandile, kui mitte omas perekonnas, siis kindlasti usukogukonnas. Oleme näinud selle mõju petetud kaasale, leinavatele lastele ning pingesse aetud suhetes sõpradega. Oleme pidanud vaatama kuidas abielurikkumise patt rebib kristlikult tunnistuselt ning töölt selle usutavuse ning potentsiaali. Ja võibolla on keegi meie seast olnud ise abielurikkuja või sellise rikkumise esmane ohver.

Tänu Jumalale, et Püha Vaimu väes jõustatud arm kingib inimesele motivatsiooni, armastuse ning vastpanuvõime selleks, et tegelikult kahetseda, meelt parandada ning ära leppida. Tänu Jumalale, kui neid, keda on sügavaimalt haavatud, hoiab ja kannab Jumala armastus, perekond ning lähedasd.

Salajase vahekorra hävitava jõu kõrvale asetatakse siin suur rõõm oma abielupartneri armastamisest. Selles kirjelduses puudub igasugune ülikombelisus, kui isa innustab oma poega nautima oma naise keha, ning soovitab tal “joovastatud saada ning ära eksida tema kallistustesse” (s 19). See on jõuline ja imeliselt terve seksuaalsus, ilma igasuguse piinlikkuse või ebamugavustundeta.

 

Kuidas võiks usukogukond saada paigaks, kus taoline selgetest piibellikest alustest lähtuv, jõuline ning terve arutlus seksuaalsusest ja abielust võiks ka tegelikult toimuda?
Autor Steve Bradbury
Eelmine 2014-10-19     Järgmine 2014-10-21