Piiblivõtme arhiiv
2015-02-03
Perekonna teed
1Ms 21:1-21
1 Ja Issand hoolitses Saara eest, nõnda nagu ta oli lubanud. Issand
toimis Saaraga, nõnda nagu ta oli öelnud:
2 Saara jäi lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas
eas, määratud ajal, millest Jumal temaga oli rääkinud.
3 Ja Aabraham pani oma pojale, kes temale sündis, kelle Saara
temale ilmale tõi, Iisak nimeks.
4 Ja Aabraham lõikas ümber oma poja Iisaki, kui see kaheksapäevane
oli, nõnda nagu Jumal teda oli käskinud.
5 Ja Aabraham oli sada aastat vana, kui ta poeg Iisak temale sündis.
6 Aga Saara ütles: „Jumal pani mind naerma! Igaüks, kes sellest
kuuleb, naerab mind!”
7 Ja ta ütles: „Kes oleks võinud Aabrahamile kuulutada, et Saara
imetab veel lapsi? Ometi tõin ma temale poja ilmale ta vanas
eas!”
Haagar ja Ismael saadetakse ära
8 Laps kasvas ja võõrutati; ja Aabraham tegi suure peo Iisaki
võõrutamispäeval.
9 Kui Saara nägi mängimas egiptlanna Haagari poega, kelle see
Aabrahamile oli ilmale toonud,
10 siis ta ütles Aabrahamile: „Kihuta minema see teenija ja tema
poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja
Iisakiga!”
11 See kõne aga oli Aabrahami silmis ta poja kohta väga paha.
12 Aga Jumal ütles Aabrahamile: „Ärgu olgu see su silmis paha ei
poisi ega su teenija kohta. Kõiges, mis Saara sulle ütleb,
kuula ta sõna, sest Iisakist loetakse sinu sugu!
13 Aga ka teenija poja teen ma rahvaks, sest ta on ju sinu
järeltulija.”
14 Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning
andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja
saatis ta minema. Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes.
15 Kui vesi lähkrist lõppes, siis ta jättis lapse ühe põõsa alla
16 ja läks ning istus temaga kohastikku, ammulaske kauguses, sest
ta ütles: „Ma ei või näha lapse surma!” Nõnda ta istus temaga
kohastikku, tõstis häält ja nuttis.
17 Aga Jumal kuulis poisi häält ja Jumala ingel hüüdis taevast
Haagarit ning ütles temale: „Mis sul viga on, Haagar? Ära
karda, sest Jumal on kuulnud poisi häält seal, kus ta on.
18 Tõuse, tõsta poiss üles ja võta ta käekõrvale, sest ma tahan
temast teha suure rahva!”
19 Ja Jumal tegi ta silmad lahti, nõnda et ta nägi ühte veekaevu; ta
läks ning täitis lähkri veega ja andis poisile juua.
20 Ja Jumal oli poisiga; ta kasvas ja elas kõrbes, ja temast sai
ammukütt.
21 Ta elas Paarani kõrbes; ja ta ema võttis temale Egiptusemaalt
naise.
Tänane lugemine algab ja lõpeb Jumalaga. See algab esiletõstes seda, mida Jumal tegi Saarale ning lõpeb Aabrahamiga, kes kummardab Jumalat, igavest Issandat. Kogu lugu õpetab meile, et kiitus ja kummardamine tulevad loomulikult, kui mõistame mida Jumal on meie heaks juba teinud.
Kui Iisaki imelist sündi elatanud Saarale võis pidada “naermise vääriliseks” (Iisaki nimi tähendab naeru, “ta naerab”), siis Iismaeli kohalolek nende kodus tegi Saarale muret. Selle antipaatia ajalugu, milles ka Saaral endal oli olnud osa, ulatus juba aastate taha. Ning asjaolu, et Aabraham püüab ignoreerida Saara nõuet, saata Haagar ning Iismael ära, on mõistetav. Eelnevalt oli Jumal ise andnud Haagarile käsu tagasi pöörduda Aabrahami kotta, ning 14 aasta vältel oli Aarbaham ka vaadanud Iismaelile, kui oma pojale ning pärijale (1Ms 17:18).
Keset konfliktseid valikuid, otsustab Aabraham kuulda ning kuuletuda Jumala käsule. Jumala korralduste ning plaanide täitmine saab aga teoks vaid siis, kui on eraldatud kõik asjaolsalistele valu tegevad asjad. Ja kuigi Iismaeli ärasaatmine tundub karm ja ebaõiglane, sisaldub selle täideviimises ka jumalik kindlus, et temast tuleb suur rahvas. Ja kui seejärel on Haagar ning Iismael BeerSheba kõrbes ilma veeta, tuleb Jumal ise neile appi. Vaatamata sellele, et Ta lasi nad ära saata, ei ole Ta neid siiski hüljanud. Kui konfliktid, valusad valikud vm nõuavad meilt kuuletumist, on äärmiselt oluline kuulda Jumala häält ning usaldada Tema kõikumatut armastust.
Kui Aabrahamil veel võiski olla kõhklusi selles osas, kas Iismaeli ärasaatmine ikka oli tark tegu, siis Abimeleki saabumine pidi talle kindlust juurde andma. “Jumal on sinuga kõiges, mida teed,” märgib kuningas, sõlmides Aabahamiga sõpruslepingut. Abimelek mõistab, et ta enese heaolu tulevikus sõltub samamoodi harmoonilisest suhtest Aabrahamiga. Ka meie võiksime suhtuda nii Aabrahami, kui ka tema kuninglikku järletulijasse, Jeesusesse Kristusesse, soosinguga, kui soovime tunda saada Jumala õnnistust.