Piiblivõtme arhiiv

Iisakile leitakse Rebeka
1 Kui Aabraham oli vana ja elatanud ning Issand oli Aabrahami
kõigiti õnnistanud,
2 siis ütles Aabraham vanimale sulasele oma peres, kes valitses
kõige üle, mis tal oli: „Pane nüüd oma käsi mu puusa alla!
3 Mina vannutan sind Issanda, taeva Jumala ja maa Jumala juures, et
sa mu pojale ei võta naist kaananlaste tütreist, kelle keskel ma
elan,
4 vaid et sa lähed minu maale ja mu sugulaste juurde ning võtad
sealt naise mu pojale Iisakile!”
5 Aga sulane ütles temale: „Võib-olla naine ei taha mulle järgneda
siia maale. Kas ma siis tõesti pean su poja viima tagasi maale,
kust sa oled ära tulnud?”
6 Siis ütles Aabraham temale: „Hoia, et sa ei vii mu poega sinna
tagasi!
7 Issand, taeva Jumal, kes minu võttis mu isakojast ja mu
sünnimaalt ja kes mulle rääkis ning vandus, öeldes: Sinu soole
ma annan selle maa! - tema ise läkitab oma ingli sinu ees, et
saaksid sealt mu pojale naise võtta.
8 Aga kui naine ei taha sulle järgneda, siis oled sa sellest mu
vandest vaba. Ainult ära vii mu poega sinna tagasi!”
9 Siis sulane pani käe oma isanda Aabrahami puusa alla ja vandus
temale selle kõne kohaselt.
10 Ja sulane võttis oma isanda kaamelitest kümme kaamelit ning
läks, ja tal oli oma isandalt kaasas kõiksugu kalleid asju; ta
võttis kätte ja läks Mesopotaamiasse Naahori linna.
11 Seal laskis ta õhtul kaamelid põlvili heita väljaspool linna
veekaevu juures sel ajal, kui veeviijad välja tulid,
12 ning ütles: „Issand, minu isanda Aabrahami Jumal, lase ometi see
mul täna korda minna ja tee head mu isandale Aabrahamile!
13 Vaata, ma seisan veeallika juures ja linnaelanike tütred tulevad
vett viima.
14 Sündigu siis, et tütarlaps, kellele ma ütlen: Kalluta oma
kruusi, et ma saaksin juua! ja kes vastab: Joo, ja ma joodan ka
su kaameleid! - on see, kelle sa oled määranud oma sulasele
Iisakile. Sellest ma siis tean, et sa mu isandale oled head
teinud.”
15 Ja veel enne kui ta rääkimise oli lõpetanud, vaata, siis tuli
välja Rebeka, kes oli sündinud Betuelile, Aabrahami venna
Naahori naise Milka pojale; ja tal oli kruus õlal.
16 Ja tütarlaps oli väga ilusa välimusega, alles neitsi ja mehe
poolt puutumata. Ta läks alla allika juurde, täitis kruusi ja
tuli üles.
17 Siis jooksis sulane temale vastu ning ütles: „Anna mulle oma
kruusist pisut vett rüübata!”
18 Tema vastas: „Joo, mu isand!” Ja ta tõstis kähku kruusi alla
oma käele ning andis temale juua.
19 Ja olles temale juua andnud, ütles ta: „Ma ammutan ka su
kaamelitele, kuni needki on joonud.”
20 Ja ta tühjendas kähku oma kruusi künasse ning jooksis jälle kaevule
vett ammutama ja ammutas kõigile ta kaamelitele.
21 Mees aga silmitses teda vaikides, et mõista, kas Issand oli ta
teekonna lasknud korda minna või mitte.
22 Ja kui kaamelid olid joonud, võttis mees kuldrõnga,
pooleseeklilise, ja kaks käevõru ta käte jaoks, kümme
kuldseeklit väärt,
23 ning küsis: „Kelle tütar sa oled? Ütle ometi mulle! On su isa
kojas meile ööbimispaika?”
24 Ja ta vastas temale: „Mina olen Betueli, Naahori ja Milka poja
tütar.”
25 Ta ütles temale veel: „Niihästi õlgi kui muud loomasööta on
meil küllalt, ööbimispaikki on olemas.”
26 Siis mees kummardas ja heitis Issanda ette
27 ning ütles: „Kiidetud olgu Issand, mu isanda Aabrahami Jumal,
kes mu isandale ei ole keelanud oma heldust ja tõde! Issand on
mind teekonnal juhtinud mu isanda vendade kotta!”
28 Aga tütarlaps jooksis ning teatas oma ema perele, mis oli sündinud.