Piiblivõtme arhiiv

34 Siis ta ütles: „Mina olen Aabrahami sulane.
35 Issand on mu isandat väga õnnistanud, nõnda et ta on jõukaks
saanud: ta on temale andnud lambaid, kitsi ja veiseid, hõbedat ja
kulda, sulaseid ja teenijaid, kaameleid ja eesleid.
36 Ja Saara, mu isanda naine, on vanas eas mu isandale poja ilmale
toonud, ja sellele on ta andnud kõik, mis tal on.
37 Ja mu isand vannutas mind, öeldes: Sa ei tohi võtta mu pojale
naist kaananlaste tütarde seast, kelle maal ma elan,
38 vaid sa pead minema mu isakotta ja mu suguvõsa juurde ning sealt
võtma naise mu pojale!
39 Aga mina ütlesin oma isandale: Võib-olla naine ei tule minuga?
40 Siis ta vastas mulle: Issand, kelle palge ees ma olen käinud,
läkitab oma ingli sinuga ja laseb su teekonna korda minna, et
saad mu pojale naise võtta minu suguvõsast ja minu isakojast.
41 Mu vandest sa vabaned sel juhul, kui sa tuled mu suguvõsa
juurde, aga nemad ei anna sulle, siis oled mu vandest vaba.
42 Ma jõudsin täna allika juurde ja ütlesin: Issand, mu isanda
Aabrahami Jumal, kui sa nüüd tahad korda saata mu teekonna, mida
ma käin,
43 siis vaata, ma seisan veeallika juures. Kui üks neitsi tuleb
vett viima ja ma temale ütlen: Anna mulle oma kruusist pisut
vett juua!
44 ja kui tema mulle vastab: Joo ise, ja ma ammutan ka su
kaamelitele!, siis on tema see naine, kelle Issand on määranud mu
isanda pojale.
45 Veel enne kui olin kõneluse iseenesega lõpetanud, vaata, siis
tuli Rebeka, kruus õlal, ja läks alla allika juurde ning ammutas
vett. Ja ma ütlesin temale: Anna mulle juua!
46 Siis ta tõstis kähku kruusi õlalt alla ning ütles: Joo, ja ma
joodan ka su kaameleid! Ja mina jõin ning tema jootis mu
kaameleid.
47 Ja ma küsisin temalt ning ütlesin: Kelle tütar sa oled? Ja tema
vastas: Betueli, Naahori ja Milka poja tütar. Siis ma panin
temale rõnga ninasse ja käevõrud kätele,
48 kummardasin ning heitsin Issanda ette ja kiitsin Issandat, oma
isanda Aabrahami Jumalat, kes mind oli juhatanud õigele teele,
et saaksin võtta oma isanda vennatütre ta pojale.
49 Ja kui te nüüd tahate osutada heldust ja truudust mu isandale,
siis öelge mulle. Aga kui mitte, öelge sedagi mulle, ja ma
pöördun siis kas paremat või vasakut kätt!”
50 Seepeale vastasid Laaban ja Betuel ning ütlesid: „Issandalt on
see asi alguse saanud. Me ei või sulle sõnagi lausuda, ei halba
ega head.
51 Vaata, Rebeka on su ees, võta tema ja mine! Saagu ta naiseks su
isanda pojale, nõnda nagu Issand on öelnud!”
52 Kui Aabrahami sulane kuulis nende sõnu, siis ta kummardas maani
Issanda ees.
53 Ja sulane võttis välja hõbe- ja kuldriistad ja riided ning andis
Rebekale; ka tema vennale ja emale andis ta kalleid asju.
54 Siis nad sõid ja jõid, tema ja mehed, kes koos temaga olid, ja
nad ööbisid seal. Aga hommikul, kui nad olid tõusnud, ütles ta:
„Saatke mind nüüd mu isanda juurde!”
55 Aga tütarlapse vend ja ema vastasid: „Jäägu tütarlaps veel
mõneks ajaks, kas või kümneks päevakski meie juurde. Siis sa
võid minna.”
56 Kuid tema ütles neile: „Ärge mind viivitage, sest Issand on
lasknud mu teekonna korda minna. Saatke mind teele, et
saaksin minna oma isanda juurde!”
57 Siis nad ütlesid: „Me kutsume tütarlapse ja küsime tema
suust.”
58 Ja nad kutsusid Rebeka ning küsisid temalt: „Kas tahad minna
koos selle mehega?” Ja ta vastas: „Ma lähen!”
59 Siis nad saatsid ära oma õe Rebeka ja tema imetaja, ja Aabrahami
sulase ja tema mehed.
60 Ja nad õnnistasid Rebekat ning ütlesid temale:
„Õeke, sinust tulgu
tuhat korda kümme tuhat,
ja sinu sugu vallutagu
oma vihameeste väravad!”
61 Siis Rebeka ja tema tüdrukud tõusid, istusid kaamelite selga
ning järgnesid mehele. Nõnda võttis sulane Rebeka ja läks.
62 Iisak aga oli tulemas Lahhai-Roi kaevu poolt, sest ta elas Lõunamaal.
63 Ja Iisak oli vastu õhtut läinud väljale mõtisklema; ja kui ta
oma silmad üles tõstis ja vaatas, ennäe, siis tulid kaamelid.
64 Kui Rebeka oma silmad üles tõstis ja nägi Iisakit, siis ta
laskus kaameli seljast
65 ning küsis sulaselt: „Kes on see mees, kes meile väljal vastu
tuleb?”
Ja sulane vastas: „See on mu isand!” Siis Rebeka võttis loori ja
kattis ennast.
66 Ja sulane jutustas Iisakile kõigest, mis ta oli teinud.
67 Ja Iisak viis Rebeka oma ema Saara telki; ja ta võttis Rebeka,
see sai tema naiseks ja ta armastas teda. Nõnda leidis Iisak
troosti pärast oma ema surma.