Piiblivõtme arhiiv
2015-11-18
Tema on see
Mt 19:1-15
1Ja sündis, et kui Jeesus oli need kõned lõpetanud, lahkus ta Galileast ja tuli Juudamaa alale sinnapoole Jordanit.
2Ja talle järgnesid rahvahulgad, ning ta tegi nad seal terveks.
3Ja Jeesuse juurde astus varisere, kes küsisid teda kiusates: „Kas tohib oma naist minema ajada mis tahes põhjusel?”
4Tema aga vastas: „Kas te ei ole lugenud, et loomise algul tegi Looja inimese meheks ja naiseks?”
5ja ütles: „Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole ja need kaks saavad üheks.
6Nõnda ei ole nad enam kaks, vaid üks liha. Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!”
7Nad ütlesid talle: „Mispärast siis Mooses on käskinud anda lahutustunnistuse, kui tahetakse naist minema ajada?”
8Jeesus vastas neile: „Teie kõva südame pärast lubas Mooses teid oma naist minema ajada, algul aga ei olnud see nõnda.
9Aga mina ütlen teile: Kes iganes ajab minema oma naise muidu kui liiderdamise pärast ja abiellub teisega, rikub abielu [ja kes abiellub minema aetud naisega, rikub abielu].”
10Jüngrid ütlesid talle: „Kui naisevõtmisega on lugu nõnda, siis on kasulikum jätta abiellumata.”
11Tema aga ütles neile: „Seda sõna ei taipa igaüks, vaid ainult need, kellele antakse.
12On ju abieluks kõlbmatuid, kes nõnda on sündinud emaihust, ja on kohitsetuid, kes on inimeste kohitsetud, ja on kohitsetuid, kes on ise end taevariigi pärast kohitsenud. Kes suudab taibata, taibaku!”
13Siis toodi Jeesuse juurde lapsi, et ta paneks oma käed nende peale ja palvetaks. Jüngrid sõitlesid toojaid.
14Aga Jeesus ütles: „Laske lapsed olla ja ärge keelake neid minu juurde tulemast, sest selliste päralt on taevariik!”
15Ja ta pani oma käed laste peale. Ning läks sealt ära.
Lahutus ei ole kaugeltki uus teema. Variseridele oli see siiski probleemiks ning enne neid oli olnud ka prohvetitele (nt Ml 2:14-16). Ammu enne neid, oli ka Mooses sama teemaga silmitsi (5Ms 24:1-4) seisnud. Jeesus tänases tekstis, läheb veel rohkem tagasi, päris algsete põhimõtete juurde. On ka meil kombeks minna algpõhimõtete juurde, või otsime lihtsamaid lahendusi? Poleks ime, kui otsiksime kergemat teed - kaalul on ju inimeste elud ning õnnelikkus. Ja just selsamal põhjusel ongi vaja minna sügavale, silmitsi seista kõige esimeste põhjendustega. Sest enne kui hakata abielu lahutama, tuleks kõigepealt aru saada, mis on abielu.
Tekstis esitatud küsimus on test. Kas mees (pane tähele, mitte naine!) võib oma abielu lahutada mistahes põhjusel või ainult mingitel kindlatel tingimustel? Variserida jaoks oli tegu aktuaalse küsimusega. Kaks rabi, Shammai ja Hillel, esindasid nende kogukonnas üsna erinevaid vaateid sel teemal. Võtmetküsimuseks oli väljend: “midagi sündsusetut” (5Ms 24:1); küsimus oli selles, kas siin viidati abielurikkumisele üksi, või ka vähemkaaluvatele põhjustele? Jeesuse vastusest sõltuvalt, saaksid variseird Teda siis sildistada kas konservatiiviks (traditsioonide järgijaks tänapäeva mõistes) või liberaaliks. Jeesus vastus aga šokeerib isegi Tema jüngreid (s 8-10). Ta läheb veelgi kaugemale: abielu ei ole mingi “õigus”; see pole isegi mitte kõkide jaoks (s 11-12). Ilmselt nende sõndaega Jeesus šokki ei leevendanud. Abielu ei ole pelgalt inimlik seadmine, millega võiks omatahtsi toimetada (s 4-6). Kui kaks inimest abielluvad, on asjasse segatud ka Jumal (vaatamata sellele, kas inimesed seda teadvustavad või mitte), ning need kaks on ühendatud (sõnasõnalt: liimitud kokku) üheks. Ometi lubas ka Mooses (pane tähele: lubas, mitte ei käskinud! s 7-8) teatud juhtudel abielu lahutada - ja Jeesus tunnistab seda selle maailma rikutuse kontekstis (s 9).
On tõeline väljakutse rakendada seda õpetust kaasaja maailma keerulisuses, seepärast on oluline märgata, et ka Matteus ei esita seda juhtumit kõigest muust eraldatuna. Tegelikult järgneb selle teema käsitlus Jeesuse kõneele andestamisest (Mt 18:21-35) ning sellele omakorda järgneb meeldetuletus laste kaitsmise tähtsusest (s 13-14), vt ka Mt 18:1-9). On liiga lihtne valida lahutus kohe esimeseks lahendusvariandiks, selle asemel, et jätta see kõige viimaseks.
2015-11-18
Tagurpidi pööratud väärtused
Mt 19:13-22
13Siis toodi Jeesuse juurde lapsi, et ta paneks oma käed nende peale ja palvetaks. Jüngrid sõitlesid toojaid.
14Aga Jeesus ütles: „Laske lapsed olla ja ärge keelake neid minu juurde tulemast, sest selliste päralt on taevariik!”
15Ja ta pani oma käed laste peale. Ning läks sealt ära.
16Ja vaata, keegi ütles Jeesuse juurde astudes: „Õpetaja, mis head ma peaksin tegema, et saaksin igavese elu?”
17Tema ütles talle: „Miks sa minult küsid, mis on hea? On vaid üks, kes on hea. Kui sa tahad ellu minna, siis pea käsud!”
18Mees küsis temalt: „Millised?” Jeesus lausus: „Ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust,
19austa isa ja ema ning armasta oma ligimest nagu iseennast!”
20Noormees ütles talle: „Seda kõike ma olen pidanud. Mis mul veel puudub?”
21Jeesus lausus talle: „Kui sa tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle!”
22Aga kui noormees seda sõna kuulis, lahkus ta kurvastades, sest ta oli suure varanduse omanik.
Selles peatükis jätkab Jeesus Jumala kuningriigi väärtuste ilmutamist, ning need tunduvad ümbritsejaile sageli hoopis vastupidised kõigele, millega inimesed harjunud olid. Jeesus tõstab esile sugugi mitte säravaid kvaliteete nagu: alandlikkus, andestus, nõrkade ja keeruliste inimeste eest hoolitsemine, oma sõna ja tõotuste pidamine ning Jumalale alistumine. Need on sedavõrd kaugel kõigest, mida praegune maailma “edukuse” all mõistab, et ei ole vaja imestada, et ka jüngrid alanduses oleva inimese eemale tõrjuvad ning miks inimese välimus nende tähelepanu köidab (s 23-25).
Kas Jeesus oli liiga karm noore mehe vastu (s 18-20)? Kui nii tundub, siis vaata kas tekstis leidub tõendeid selle kohta et Jeesus hülgas noormehe?
Jeesuse poolt 21.salmis esitatud väljakutse asetab valgusvihu mehe südame seisukorrale, samas on Tema pakkumine noormehele igavese elu saamiseks jätkuvalt jõus. Miks pöörab too noor mees siis ära minema, kui tema ette on just asetatud valik, mis võiks talle kindlustada igavese elu? Ehk on tema probleem hoopis selles, et ta soovis igavest elu endale kindlustada, kuid seda omadel tingimustel ning enda tegude läbi?
Küllalt sageli käitume nii ka meie, tahtes pigem ise mõjutada Jumalat, kui et vastu võtta Tema elu ja kirkuse andi - mis on kättesaadav kõikidele, kes on nõus Talle ära andma kontrolli oma elu üle ning laskma Jeesuse verel toimida meie eludes täie väega (s 28-30).