Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Suured valikud

Teisipäev, 12. Mai 2015

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Õp 9:1-18

Tarkuse ja rumaluse küllakutsed 1 Tarkus ehitas enesele koja, raius oma seitse sammast. 2 Ta tappis tapaloomad, segas veini, kattis lauagi valmis. 3 Ta läkitas oma teenijad, laskis hüüda linna küngastel: 4 „Kes on kogenematu, pöördugu siia!” Napiarulisele ta ütles: 5 „Tulge, sööge mu leiba ja jooge mu segatud veini! 6 Jätke maha rumalus, et jääksite elama, ja käige arukuse teel!” 7 Kes õpetab pilkajat, toob iseenesele häbi, ja kes noomib õelat, sellele jääb külge halb märk. 8 Ära noomi pilkajat, et ta sind ei vihkaks, noomi tarka, ja ta armastab sind! 9 Anna targale, ja ta saab veelgi targemaks, õpeta õiglast, ja ta võtab veelgi enam õpetust! 10 Issanda kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus. 11 Sest minu läbi saavad su päevad paljuks ja su eluaastad jätkuvad. 12 Kui oled tark, siis oled tark iseenese jaoks; ja kui oled pilkaja, siis pead sedagi üksinda kandma. 13 Meeletusenaine on rahutu, rumalus ei tunne midagi. 14 Ta istub oma koja uksel, istme peal linna küngastel, 15 kutsudes möödaminejaid, neid, kes käivad otseradu: 16 „Kes on kogenematu, pöördugu siia!” Ja napiarulisele ta ütleb: 17 „Varastatud vesi on magus ja salajas söödud leib on hõrk.” 18 Aga teine ei teagi, et seal on kadunud hinged, et tema kutsutud on põrgu sügavustes.

“Sinu loomus on üks neist asjadest, mida sa ei saa laenata, vahetada või mille eest põgeneda, sest see oledki sina. “ (D.Kidner)

Kõige lihtsamate piltide kaudu vajtuab tänane kirjakoht meile teadvusesse asjaolu, et valik meie ees on põhjapanev - selline, mis määratleb kes ja millised oleme,  meie loomuse laadi. Meil on võimalus siseneda tarkuse kotta, või rumaluse kotta. Ja valik on meie. Esimene tähendab Jumalale orienteeritud elu, tahet ja igatsust järgida Tema teid (s 9); teine eluviisi, mis salgab Jumala suveräänsuse. Ning tänane tekst tõukab meid enda valiku ulatuslikke tagajärgi arvesse võtma.

Esimene suund juhib meid rohkema teadmise, tarkuse ja elu poole;  juhib ka neid, kellel muidu võiks tavatarkusest puudu olla (s 6, 10-12). Teine suund viib aga surma, vaatamata oma välisele kütkestavusele (s 17,18).

Ometi teame kõik omaenda kogemusest, et jutt  pole sugugi ühekordselt sooritatavast otsusest. Vaatamata sellele, et nii mõnedki meie hulgast võivad nimetada kindlalt seda ääretult tähtsat hetke, mil nad otsustasid liituda Jeesuse sõprade hulgaga; peame me kõik  jätkuvalima just sellesse hulka kuulumise jätkuvalt. Jeesuse järgimine ongi ju kestev sihikindlus, mõnikord rõõmsas ja teinekord jonnakas ustavuses.

Aastaid tagasi vaatasime naisega muusikali “Jumalast võlutud”. Üks seal esitatud lauludest väljendast imeliselt mu kõige sügavamat igatsust: “Päev päeva järel, oo armas Jumal; kolme asja Sult palun; Sind näha veel selgemalt, Sind armastada veel kuumemalt, Sul järgneda veel lähemalt -päev päeva järel.” Olen neid, ühe 13.sajandil elanud piiskopi (Chichesteri Richard, 1197–1253) sõnu laenates, regulaarselt palvetanud alates hetkest, mil seda laulu esmakordselt kuulsin. Sama palvetan ka meie juba täisealiseks saanud lastele, et ka nende südameis võiks ärgata see sügav igatsus. Miks? Sest mul on tugev alus arvata, et see millest jutustab tänane piiblitekst, ning paljud teised - et Kristuse tee on elutee, tee mis viib ellu kogu selle täiuses.

 

Kuidas on Kristuse järgimine muutnud sinu iseloomu? Vasta sellele palves olles.

Selle kommentaari autor: Steve Bradbury