Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Raevust taastamiseni

Esmaspäev, 29. Juuni 2015

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 5Ms 32:15-35

Moosese lahkumislaul
15Ja Jesurun rasvus, aga muutus tõrksaks - sa läksid lihavaks, paksuks, täidlaseks - ta hülgas Jumala, oma looja, ja põlgas oma päästekaljut.
16Nad ärritasid teda võõraste jumalatega, nad vihastasid teda oma jäledustega.
17Nad ohverdasid haldjaile, kes ei ole jumalad, jumalaile, keda nad ei tundnud, kes olid uued, äsja tulnud, kellest teie vanemad ei teadnud.
18Sa ei mäletanud kaljut, kes sinu sünnitas, ja unustasid Jumala, kes andis sulle elu.
19Kui Issand seda nägi, siis ta põlastas neid tusast oma poegade ja tütarde pärast.
20Ta ütles: Ma peidan oma palge nende eest ja vaatan, milline on nende lõpp, sest nad on pöörane sugu, lapsed, kelles ei ole truudust.
21Nad on mind ärritanud nendega, kes ei ole jumalad, on mind vihastanud oma tühisustega. Aga mina ärritan neid rahvaga, kes ei ole rahvas: ma vihastan neid mõistmatute paganatega.
22Sest mu vihatuli on süttinud põlema ja lõõmab hauasügavuseni; see hävitab maa koos saagiga ja põletab mägede alused.
23Ma kuhjan nende peale õnnetusi, ma raiskan nende vastu kõik oma nooled.
24Neid peab kurnama nälg, purema palavikutaud ja pahatõbi; ma saadan nende kallale metsaliste hambad ja põrmus roomajate mürgi.
25Väljas laastab neid mõõk ja sees hirm, niihästi noormehi kui neidusid, imikuid koos hallipäiste meestega.
26Ma oleksin ütelnud: Ma hajutan nad, ma kaotan nende mälestuse inimeste hulgast,
27kui ma poleks pidanud kartma vaenlase pilget, et nende vastased seda mõistmata ei ütleks: „Meie käsi on olnud võidukas, ega Issand ole kõike seda teinud!”
28Sest see on rahvas, kes on kaotanud arukuse - neil ei ole taipu.
29Kui nad oleksid targad, siis nad taipaksid seda, nad mõistaksid oma lõppu.
30Kuidas võis üksainus jälitada tuhandet ja kaks kihutada põgenema kümme tuhat, kui mitte nende kalju ei oleks neid müünud ja Issand nad loovutanud?
31Sest nende kalju ei ole meie kalju sarnane: seda võivad otsustada meie vaenlasedki.
32Tõesti, nende viinapuu on Soodoma viinapuust ja Gomorra väljadelt; nende marjad on mürgised marjad, neil on kibedad kobarad.
33Nende vein on lohemürk, rästikute ohtlik mürk.
34Eks see ole talletatud minu juures, pitseriga suletud minu varakambris?

Eelmised piiblikohad rääkisid meeleparandusest. Tänane kirjakoht näitab veel ühte külge Jumala olemusest - Tema viha patu vastu. Enne tänase kirjakoha lugemist võta aega, et tunnistada Jumalale üles kõik oma teadaolevad patud.

Me ei saa teda kiirendusvõistluses võita. Ehk tunned sa pärast seda lõiku siin, et peaksid võtma oma suhet Jumalaa ja Tema sõnu tõsisemalt (s 47). Kas Jumal võib üldse olla kunagi armukade? Me muutume kiivaks, kui tahame midagi väga saada. Jumal koges sama tunnet, kuna soovis sooje suhteid Iisraeliga - nemad aga lükkasid Tema armastuse tagasi (s 21). Ta ka vihastas ning karistas neid pattude pärast. Iisrael muutus laisaks ning hooletuks, uskmatuks ning õigelt teelt kõrvalekaldunuks. Erinevalt Jumalast, ei saanud Iisraeli peale loota.

On vaja tõelist kokkuvarisemist, enne kui mõistetakse oma tegemiste mõttetust, ja alles siis saab mängu astuda Jumal (s 36). Ta oli kirglikult pühendunud Iisraelile ning ka kirglikult vihane nende peale (s 39-41). Ta toob siiski tervenemise ja elu (s 39).

Vanasõna „Igal pilvel on hõbedane serv“ osutub sageli vaid pisut enamaks soovunelmast, Pühakirjas leiame aga ainult sellist optimismi, mis kindlalt tugineb olemisele Jumalas. Tema toob ka halvast välja hea.

 

 

Meie Jumal on ustav Jumal - kuid kas tohime Teda palves proovile panna?

Selle kommentaari autor: Robert Willoughby