Piiblivõtme arhiiv
Eelmine 2016-01-18 Järgmine 2016-01-20
Eelmine 2016-01-18 Järgmine 2016-01-20
2016-01-19
Lahutatud
1Ms 37:12-36
12 Kord olid ta vennad läinud Sekemisse oma isa karja hoidma.
13 Ja Iisrael ütles Joosepile: „Eks ole su vennad Sekemis karja
hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!” Ja tema vastas:
„Siin ma olen!”
14 Siis ta ütles temale: „Mine ometi vaatama, kas su vendade käsi
käib hästi ja kas kari on korras, ja too mulle sõna!” Ta läkitas
teda Hebroni orust ja ta tuli Sekemisse.
15 Ja üks mees kohtas teda, kui ta oli väljal ümber ekslemas. Ja
mees küsis temalt, öeldes: „Mida sa otsid?”
16 Ja tema vastas: „Ma otsin oma vendi. Ütle mulle ometi, kus nad
karja hoiavad?”
17 Ja mees ütles: „Nad on siit edasi läinud, sest ma kuulsin neid
ütlevat: Läki Dotanisse!” Ja Joosep läks järele oma vendadele
ning leidis nad Dotanis.
18 Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde,
võtsid nad õelalt nõuks ta tappa.
19 Nad ütlesid üksteisele: „Näe, sealt tuleb see unenägude
sepitseja!
20 Tulgem nüüd, tapkem ta ära, visakem ta mõnda kaevu ja öelgem, et
kuri loom sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod
tähendavad!”
21 Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa
ja ütles: „Ärgem võtkem temalt hinge!”
22 Ja Ruuben ütles neile: „Ärge valage verd, visake ta siia kõrbes
olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!” Sest ta tahtis
tema päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde.
23 Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need
Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli,
24 ning võtsid ja viskasid ta kaevu; aga kaev oli tühi, selles ei
olnud vett.
25 Seejärel nad istusid leiba võtma. Ja kui nad oma silmad üles
tõstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide karavan
Gileadist. Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja
lõhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse.
26 Ja Juuda ütles oma vendadele: „Mis kasu sellest on, kui me
tapame oma venna ja katame kinni tema vere?
27 Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu
teda, sest ta on meie lihane vend!” Ja ta vennad kuulasid teda.
28 Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mööda läksid, tõmbasid
nad Joosepi kaevust välja ja müüsid Joosepi kahekümne
hõbetüki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi
Egiptusesse.
29 Kui Ruuben tuli tagasi kaevu juurde, vaata, siis ei olnud
Joosepit enam kaevus. Siis ta käristas oma riided lõhki
30 ja läks tagasi oma vendade juurde ning ütles: „Poissi ei ole
enam! Ja mina, kuhu ma nüüd lähen?”
31 Siis nad võtsid Joosepi kuue ja tapsid ühe siku ning kastsid
kuue verre.
32 Ja nad saatsid kirju kuue, tulid oma isa juurde ning ütlesid:
„Selle me leidsime! Tunnista nüüd, kas see on su poja kuub või
mitte?”
33 Ja ta tundis selle ära ning ütles: „See on mu poja kuub! Kuri
loom on ta ära söönud, Joosep on tõesti maha murtud!”
34 Ja Jaakob käristas oma riided lõhki, kinnitas kotiriide niuete
ümber ja leinas oma poega kaua aega.
35 Kõik ta pojad ja tütred püüdsid teda trööstida, kuid ta ei
lasknud ennast trööstida, vaid ütles: „Ma lähen tõesti leinates
oma poja juurde hauda!” Ja tema isa nuttis teda taga.
36 Aga midjanlased müüsid tema Egiptuses Pootifarile, vaarao
hoovkondlasele, ta ihukaitse pealikule.
13 Ja Iisrael ütles Joosepile: „Eks ole su vennad Sekemis karja
hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!” Ja tema vastas:
„Siin ma olen!”
14 Siis ta ütles temale: „Mine ometi vaatama, kas su vendade käsi
käib hästi ja kas kari on korras, ja too mulle sõna!” Ta läkitas
teda Hebroni orust ja ta tuli Sekemisse.
15 Ja üks mees kohtas teda, kui ta oli väljal ümber ekslemas. Ja
mees küsis temalt, öeldes: „Mida sa otsid?”
16 Ja tema vastas: „Ma otsin oma vendi. Ütle mulle ometi, kus nad
karja hoiavad?”
17 Ja mees ütles: „Nad on siit edasi läinud, sest ma kuulsin neid
ütlevat: Läki Dotanisse!” Ja Joosep läks järele oma vendadele
ning leidis nad Dotanis.
18 Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde,
võtsid nad õelalt nõuks ta tappa.
19 Nad ütlesid üksteisele: „Näe, sealt tuleb see unenägude
sepitseja!
20 Tulgem nüüd, tapkem ta ära, visakem ta mõnda kaevu ja öelgem, et
kuri loom sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod
tähendavad!”
21 Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa
ja ütles: „Ärgem võtkem temalt hinge!”
22 Ja Ruuben ütles neile: „Ärge valage verd, visake ta siia kõrbes
olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!” Sest ta tahtis
tema päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde.
23 Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need
Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli,
24 ning võtsid ja viskasid ta kaevu; aga kaev oli tühi, selles ei
olnud vett.
25 Seejärel nad istusid leiba võtma. Ja kui nad oma silmad üles
tõstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide karavan
Gileadist. Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja
lõhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse.
26 Ja Juuda ütles oma vendadele: „Mis kasu sellest on, kui me
tapame oma venna ja katame kinni tema vere?
27 Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu
teda, sest ta on meie lihane vend!” Ja ta vennad kuulasid teda.
28 Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mööda läksid, tõmbasid
nad Joosepi kaevust välja ja müüsid Joosepi kahekümne
hõbetüki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi
Egiptusesse.
29 Kui Ruuben tuli tagasi kaevu juurde, vaata, siis ei olnud
Joosepit enam kaevus. Siis ta käristas oma riided lõhki
30 ja läks tagasi oma vendade juurde ning ütles: „Poissi ei ole
enam! Ja mina, kuhu ma nüüd lähen?”
31 Siis nad võtsid Joosepi kuue ja tapsid ühe siku ning kastsid
kuue verre.
32 Ja nad saatsid kirju kuue, tulid oma isa juurde ning ütlesid:
„Selle me leidsime! Tunnista nüüd, kas see on su poja kuub või
mitte?”
33 Ja ta tundis selle ära ning ütles: „See on mu poja kuub! Kuri
loom on ta ära söönud, Joosep on tõesti maha murtud!”
34 Ja Jaakob käristas oma riided lõhki, kinnitas kotiriide niuete
ümber ja leinas oma poega kaua aega.
35 Kõik ta pojad ja tütred püüdsid teda trööstida, kuid ta ei
lasknud ennast trööstida, vaid ütles: „Ma lähen tõesti leinates
oma poja juurde hauda!” Ja tema isa nuttis teda taga.
36 Aga midjanlased müüsid tema Egiptuses Pootifarile, vaarao
hoovkondlasele, ta ihukaitse pealikule.
1 Brueggemann, Genesis, Interpretation, Westminster/J Knox, 1986
Mitte miski ei saa meid lahutada Jumala hoolest. Mõtiskle selle üle, milline armastus ja turvatunne on sul meie Taevases Isas.
Üks tähtsamaid teemasid Vana Testamendi narratiivis on tõestamine, et Jumal on oma rahvaga isegi siis, kui ajalugu on tema vastu. Iisrael kogeb paljusid tõuse ja mõõnu, tragöödiaid ja triumfe, kuid Jumala tõotused ja sihid jäävad. Nii ka Joosepi loos - meile näidatakse jumalikku ettehoolet ja sihikindlust (1). Joosep unistas suurtest asjadest, kuid peab enne läbi käima raskused, et ta saaks lihvitud ja ette valmistatud Jumala plaani jaoks.
Joosep müüakse orjaks - see tähistab sümboolselt nii tulevast Jumala rahva orjust Egiptuses, kui ka Paabeli vangipõlve ning tagakiusamisi kaks sajandit enne Kristust Antiokos Epifanes IV valitsuse ajal. Mõlemad perioodid kajastuvad Taanieli raamatus, kus paralleelid Joosepi looga on ilmsed ja kavatsuslikud.
Salajane Jumal, kes on koputab uksele Joosepi unenägudes, on Joosepiga ka siis, kui ta visatakse kaevu. Jumal päästab Joosepi surmast ning pakub pääsetee vendade julmuse käest. Kuigi orjus on mägede kaugusel nendest suurtest tegudest, millest Joosep oli unistanud, esitatakse lugejale väljakutse uskuda, et ka siin on Jumal temaga.
Jumala võime saata täide oma eesmärgid isegi orjuse tingimustes, annab lootust pagulastele ja julgust tagakiusatuile. Seesama võime äratab lootuse ka sajandeid hiljem, Rooma okupatsiooni all olevale rahvale - tekib uus ootus ja lootus, kui käputäis jumalainimesi hakkab sosistama sõna "Messias".
Kui see lugu puudutab sind otseselt, siis leia keegi, kellega saad jagada oma lugu, kuidas sa ootad tervenemist ja terviklikkust Jeesuselt. Kui ei, siis palveta inimeste eest, keda tead, kes vajavad Jeesuse tervendamist ja taastamist oma elus.