Piiblivõtme arhiiv

Joosep saab Egiptuse valitsejaks
37 See kõne oli hea vaarao silmis ja kõigi ta sulaste silmis.
38 Ja vaarao ütles oma sulastele: „Kas leiame veel sellise mehe,
kelles on Jumala Vaim?”
39 Ja vaarao ütles Joosepile: „Et Jumal on sulle kõike seda teada
andnud, siis ei ole keegi nii mõistlik ja tark kui sina!
40 Sina pead olema mu koja üle ja kogu mu rahvas suudelgu sind suu
peale. Ainult aujärje poolest tahan ma olla sinust suurem!”
41 Ja vaarao ütles Joosepile: „Vaata, ma olen pannud su kogu
Egiptusemaa üle!”
42 Ja vaarao võttis sõrmest pitserisõrmuse ning pani Joosepi sõrme;
ja ta pani temale kallid linased riided selga ja riputas kuldkee
kaela.
43 Ja ta laskis teda sõita oma teises tõllas, mis tal oli, ja hüüda
tema ees: „Põlvili!” Ja ta pani tema kogu Egiptusemaa üle.
44 Ja vaarao ütles Joosepile: „Mina olen vaarao, aga ilma sinu
tahtmata ei tohi keegi tõsta kätt ega jalga kogu Egiptusemaal.”
45 Ja vaarao pani Joosepile nimeks Safnat-Paneah ja andis temale
naiseks Asnati, Ooni preestri Pooti-Fera tütre; ja Joosep läks
välja Egiptusemaale.
46 Joosep oli kolmekümneaastane, kui ta astus vaarao, Egiptuse
kuninga ette; ja Joosep läks ära vaarao juurest ning käis läbi
kogu Egiptusemaa.
47 Ja maa kandis seitsmel külluseaastal ühest ivast peotäie.
48 Ja ta kogus kõik põllusaagi seitsmel aastal Egiptusemaal ja
talletas selle linnadesse; igasse linna andis ta ümbruskonna
põldude saagi.
49 Ja Joosep kuhjas väga palju vilja, nagu liiva mere ääres, kuni
lakati seda mõõtmast, sest see ei olnud enam mõõdetav.
50 Ja Joosepile sündis enne nälja-aasta tulekut kaks poega. Need
tõi temale ilmale Asnat, Ooni preestri Pooti-Fera tütar.
51 Ja Joosep pani esmasündinule nimeks Manasse, sest ta ütles:
„Jumal on mind lasknud unustada kõik mu vaeva ja kogu mu
isakoja.”
52 Ja teisele ta pani nimeks Efraim, sest ta ütles: „Jumal on mind
teinud viljakaks mu viletsusemaal!”
53 Kui seitse külluseaastat, mis Egiptusemaale tulid, lõppesid,
54 siis hakkasid tulema seitse nälja-aastat, nõnda nagu Joosep oli
öelnud; ja nälg oli kõigis maades, ent kogu Egiptusemaal oli
leiba.
55 Aga kui kogu Egiptusemaa hakkas tundma nälga, siis rahvas kisendas vaarao
poole leiva pärast; ja vaarao ütles kõigile egiptlastele: „Minge
Joosepi juurde! Mis tema teile ütleb, seda tehke!”
56 Ja nälg oli üle kogu maa ja Joosep avas kõik viljaaidad, mis olid
nende juures, ning müüs egiptlastele vilja, sest nälg võttis
Egiptusemaal võimust.
57 Ja kõigist maadest tuldi Egiptusesse Joosepilt vilja ostma, sest
nälg oli võtnud võimust kõigis maades.

1 Kui Jaakob kuulis, et Egiptuses oli vilja, siis Jaakob ütles oma
poegadele: „Miks te üksteisele otsa vaatate?”
2 Ja ta ütles: „Vaata, ma olen kuulnud, et Egiptuses on vilja.
Minge sinna ja ostke meile sealt, et jääksime elama ega sureks!”
3 Siis läks kümme Joosepi venda Egiptusest vilja ostma.
4 Aga Benjamini, Joosepi venda, Jaakob ei läkitanud koos vendadega,
sest ta ütles: „Et temale õnnetust ei juhtuks!”
5 Ja Iisraeli pojad tulid vilja ostma teiste tulijate seltsis, sest
Kaananimaal oli nälg.
6 Joosep oli maal valitsejaks; tema müüs vilja kogu maa rahvale. Ja
Joosepi vennad tulid ning kummardasid tema ette silmili maha.
7 Kui Joosep nägi oma vendi, siis ta tundis nad ära, aga tegi
ennast neile võõraks ja rääkis nendega karmilt ning küsis neilt:
„Kust te tulete?” Ja nad vastasid: „Kaananimaalt, et leiba
osta.”
8 Joosep tundis oma vendi, aga nemad ei tundnud teda.
9 Siis meenusid Joosepile unenäod, mis ta neist unes oli näinud, ja
ta ütles neile: „Te olete maakuulajad. Olete tulnud vaatama,
kust maa lahti on!”
10 Aga nemad ütlesid: „Ei, mu isand, su sulased on tulnud leiba
ostma.
11 Me kõik oleme ühe mehe pojad, oleme ausad mehed, su sulased ei
ole maakuulajad.”
12 Tema aga ütles neile: „Ei, küllap olete tulnud vaatama, kust maa
lahti on!”
13 Siis nad vastasid: „Meie, su sulased, olime kaksteist venda, ühe
mehe pojad Kaananimaalt. Ja vaata, noorim on praegu meie isa juures,
aga ühte ei ole enam olemas.”
14 Aga Joosep ütles neile: „See on nõnda, nagu ma teile olen
rääkinud ja öelnud: te olete maakuulajad!
15 Selles asjas ma katsun teid läbi: nii tõesti kui vaarao elab, ei
pääse te siit minema enne, kui teie noorim vend on siia tulnud!
16 Läkitage eneste hulgast üks, et ta tooks teie venna. Teid aga
jäetakse vangi ja teie kõnesid uuritakse, kas neis on tõtt. Muidu
olete, nii tõesti kui vaarao elab, maakuulajad!”
17 Ja ta pani nad üheskoos kolmeks päevaks vahi alla.
18 Ja kolmandal päeval ütles Joosep neile: „Tehke seda, siis jääte
elama! Mina olen jumalakartlik:
19 kui olete ausad mehed, jäägu üks teie vendadest aheldatuna
hoonesse, kus te olite vahi all, aga teised minge viige vilja
näljahäda pärast teie kodudes
20 ja tooge mu juurde oma noorim vend, siis saavad teie kõned tõeks ja
te ei pea surema!” Ja nad tegid nõnda.
21 Ja nad ütlesid üksteisele: „Me oleme tõesti süüdi oma venna
pärast, kelle hinge kitsikust me nägime, kui ta palus meilt armu ja
meie ei võtnud teda kuulda. Sellepärast on see kitsikus meile
tulnud!”
22 Ja Ruuben vastas neile, öeldes: „Eks ma rääkinud teile ja
öelnud: Ärge tehke pattu poisi vastu! Aga teie ei kuulanud. Vaata,
nüüd nõutaksegi tema verd!”
23 Aga nad ei teadnud, et Joosep seda mõistis, sest ta rääkis
nendega tõlgi kaudu.
24 Ja ta pöördus ära nende juurest ning nuttis; siis ta tuli tagasi
nende juurde ja rääkis nendega ning võttis nende hulgast Siimeoni ja
laskis tema nende silme ees vangistada.