Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Turvaalalt „katusepakkujate“ kätte

Teisipäev, 20. Juuni 2017

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 2:20-37

Iisraeli tänamatus ja uskmatus
20Sest ammusest ajast oled sa murdnud oma ikke, rebinud katki oma köidikud ja öelnud: „Mina ei taha teenida!” Jah, igale kõrgemale künkale ja iga halja puu alla laskusid sa truudust murdma.
21Mina olen sind istutanud heaks viinapuuks täiesti puhtast seemnest; kuidas sa küll oled muutunud mulle võõraks kärbunud viinapuuks?
22Kuigi sa ennast peseksid leelisega ja võtaksid palju seepi, jääb su süü minu ees mustuselaiguks, ütleb Issand Jumal.
23Kuidas sa võid öelda: „Mina ei ole ennast roojastanud, mina ei ole käinud baalide järel!”? Vaata oma teekonda orus, mõista, mis sa oled teinud, sa indlev kaamelimära, kes jooksed oma teedel sinna ja tänna,
24metsemaeesel kõrbes, kes kangest innast ahmib tuult. Kes saaks keelata tema kiima? Ühelgi, kes teda otsib, ei ole vaja ennast väsitada: ta leiab tema ta innaajal.
25Hoia oma jalga paljaks jäämast ja oma kurku janu eest! Aga sina ütled: „Asjata! Ei, sest ma armastan võõraid ja käin nende järel.”
26Otsekui varas jääb häbisse, kui ta tabatakse, nõnda jääb häbisse Iisraeli sugu: nemad, nende kuningad, vürstid, preestrid ja prohvetid,
27need, kes ütlevad puule: „Sina oled mu isa”, ja kivile: „Sina oled mu sünnitanud”, sest nad on pööranud mu poole kukla, aga mitte näo. Ent oma hädaajal nad ütlevad: „Tõuse ja päästa meid!”
28Aga kus on su jumalad, keda sa enesele valmistasid? Tõusku nemad, kui nad su hädaajal suudavad sind päästa! Sest nõnda palju kui sul on linnu, on sul jumalaid, Juuda.
29Mispärast riidlete minuga? Teie kõik olete astunud üles mu vastu, ütleb Issand.
30Ilmaaegu olen ma löönud teie lapsi, nad ei ole võtnud õpetust. Teie oma mõõk on õginud teie prohvetid, otsekui murdja lõvi.
31Oh teie sugupõlve! Nähke Issanda sõna: kas olen mina olnud Iisraelile kõrbeks või pilkase pimeduse maaks? Mispärast ütleb mu rahvas: „Me oleme vabad käima sinna-tänna, me ei tule enam sinu juurde!”?
32Kas neitsi unustab oma ehte, pruut oma paelad? Aga minu rahvas on unustanud minu loendamatuil päevil.
33Kui hästi sa oskad otsida armastust! Seepärast sa oledki harjunud kurjaga oma kommetes.
34Su kuuepalistustelt leitakse ka vaeste süütute verd, kuigi sa ei ole tabanud neid sissemurdmiselt.
35Aga kõige selle juures ütled sa ometi: „Ma olen süütu, ta viha pöördub tõesti mu pealt.” Vaata, ma lähen sinuga kohtusse, sellepärast et sa ütled: „Ma pole pattu teinud!”
36Miks jooksed sa nii kerglaselt kord siia, kord sinna? Ka Egiptuse pärast pead sa häbenema, nagu sa häbenesid Assuri pärast.
37Ka siit tuleb sul ära minna käed pea peal, sest Issand põlgab neid, kelle peale sa loodad, ja sul ei õnnestu ennast päästa.

Kindlasti on asju, mis sulle sinu töö juures, koguduses või naabruses ei meeldi. Millised vaimsed juured on sinu arvates nendel probleemidel? Palu et sulle antaks seda mõista….

Varga lugu kujuneb enamasti nii, et viimaks veedab ta rohkem aega vanglas murtuna ning häbistatuna kui vabaduses, ning oma eluaegsest kuritöökarjäärist ei ole tal lõpuks midagi erilist ette näidata. Just selline saab olema Juuda saatus. Nii mõnedki elud tunduvad jäävat viljatuks, sest patt paneb kõik - nii kuulsused, kui valitsuseliikmed, meelelahutusäri tegelased ja kuninglikud isikud - tundma end oma sisimas tühjana, läbipõlenuna ning raisatuna. Ebajumalatega ongi selline probleem, et siis kui vaja on, pole neid kunagi kohal (s 27,28).

Mõtle kasvõi nende tuhandete pettumuse peale, kes läksid liiga hoogu hipiliikumisega või valgustuse otsimisega Indias, või 70ndate „vaba armastuse“ filosoofia tagajärgede käes kannatajate peale või kasvõi universaalse kommunismi läbikukkumise peale.

Jeremija summeerib oma kuulutuse, osutades asjaolule, et „jumalate vahetamine“ on tegelikult täiesti ebaloogiline (s 31) – umbes samavõrra, kui kaunis noor pruut läheks peale pulmapäevakoju isamehega peigmehe asemel. Lisaks on see ka moraalselt hävitav ( s 34) – sest nii paljude armastajatega olles kaotab inimene üldse kedagi tegelikult armastada või usaldada. Selline eluviis on surmav, tundetuks/ tuimaks muutev (s 35) ning ka äärmiselt ebastabiilne (s 36,37). Juuda kargab ühest sõgedast alliansist järgmisesse, otsides sõjaväelist kaitset - ning peab viimaks avastama, et on turvameeste asemele maffia kätte sattunud.

Mõtle enese peale, oma pere ja sõprade peale. Palu et need, kes on millestki väärast „sisse võetud“ saaksid taas „välja võetud“, oma ebajumalate lummusest vabaks. Palu, et nad võiksid taas kütkestatud saada elavast Jumalast.

Selle kommentaari autor: Greg Haslam