Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jr 18:1-23
Tähendamissõna potissepast1Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt, kes ütles:
2„Tõuse ja mine alla potissepa kotta, ja ma annan seal sulle kuulda oma sõnu!”
3Siis ma läksin alla potissepa kotta, ja vaata, ta tegi tööd potikedra juures.
4Ja kui astja, mida ta savist tegi, potissepa käes ebaõnnestus, siis ta tegi sellest teise astja, nagu potissepa silmis õigem näis olevat teha.
5Siis tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
6„Kas mina ei või teiega teha nõnda nagu see potissepp, oh Iisraeli sugu! ütleb Issand. Vaata, otsekui savi potissepa käes, nõnda olete teie minu käes, Iisraeli sugu!
7Kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda kitkutakse, kistakse ja hävitatakse:
8aga kui see rahvas, kelle kohta ma rääkisin, pöördub oma kurjusest, siis ma kahetsen kurja, mida ma kavatsesin temale teha.
9Teine kord ma räägin rahva või kuningriigi kohta, et teda ehitatakse ja istutatakse:
10aga kui ta teeb kurja minu silmis ega kuula mu häält, siis ma kahetsen head, mida ma lubasin talle teha.
11Ja nüüd räägi ometi Juuda meestele ja Jeruusalemma elanikele ning ütle: Nõnda ütleb Issand: Vaata, mina valmistan teile õnnetuse ja pean nõu teie vastu. Pöördugu seepärast igaüks oma kurjalt teelt ja parandagu oma viise ja tegusid!
12Aga nad vastavad: Asjata! Sest me käime oma nõu järgi ja talitame igaüks oma kurja südame paadumuses.
13Seepärast ütleb Issand nõnda: Küsige ometi rahvaste seas, kes on kuulnud sellesarnast? Väga hirmsaid tegusid on teinud Iisraeli neitsi.
14Kas lahkub Ŵaddai kaljult Liibanoni lumi? Või kuivavad veed, võõrad, külmad, voolavad?
15Kuid mu rahvas on minu unustanud, nad suitsutavad ebajumalaile. Aga need panid nad komistama nende teedel, põlistel teedel, kõndima jalgradadel, sillutamata teel,
16tehes nende maa õudseks, igavesti pilkealuseks. Igaüks, kes sealt mööda läheb, kohkub ja vangutab pead.
17Ma pillutan nad vaenlase ees otsekui idatuul, ma näitan neile kukalt, aga mitte palet nende õnnetusepäeval.”
Vandenõu Jeremija vastu18Aga nad ütlevad: „Tulge, peame nõu Jeremija vastu! Sest ei lõpe preestril Seadus, targal nõu ega prohvetil sõna. Tulge, lööme teda keelega ja paneme tähele iga tema sõna!”
19Issand, pane mind tähele ja kuule mu süüdistajate häält!
20Kas head tasutakse kurjaga? Nad on ju mulle augu kaevanud, et võtta minult elu. Tuleta meelde, kuidas ma seisin sinu ees, rääkides nende kasuks head, et pöörata nende pealt su viha.21Seepärast jäta nende lapsed nälga ja tõuka nad mõõga ette; nende naised jäägu lasteta ja leskedeks, nende mehi tapku katk ja nende noored mehed löödagu sõjas mõõgaga maha!
22Kuuldagu nende kodadest kisendamist, kui sa äkitselt tood nende kallale röövjõugu. Sest nad on kaevanud minu püüdmiseks augu ja on salaja seadnud mu jalgadele paelu.
23Aga sina, Issand, tead kõiki nende mõrvaplaane minu vastu. Ära lepita nende süüd ja ära kustuta nende pattu oma palge eest! Komistagu nad sinu palge ees - talita nendega nõnda oma viha ajal!
Jumala rahva südamed olid kangekaelsed ja kurjad (s 12), ning Jumal läkitas sõnumi teise järel, metafoori teise järel, et nad mõistaksid oma olukorda ning pöörduksid tagasi Tema juurde. Seekord võrdleb Jumal end potissepaga, kelle käte vahel oli Juuda nagu savi (s 6). Potissepal on savi üle absoluutne kontroll; ta võib seda vormida või ära visata. Juuda aga on Tema käes kui rikkiläinud saviriist. Ja ometi pakub Jumal et vormib Juuda ümber; kui viimane ainult oleks nõus tegema koostööd ja meelt parandama. Kui mitte, siis ootab teda kohutav hävitus.
Nagu leinav isa, kabeleb Jumal Juuda andestamatu truudusetuse ja vastuhakkamise pärast. Rahvas on Jumala - oma kõigi õnnistuste allika - unustanud (vt 5Ms 6:12), ning selle asemel pöördunud ümbritsevate rahvaste populaarsete ebajumalate poole (s 15). Juuda pöördus korduvalt Jumalast ära, vaatmata Jumala kaastundele ning paljudele õnnistustele. Mida saab üldse teha nii tohutult kõva südame puhul? Kas Jumal, peale korduvaid katseid, seda lunastada - viskab rikutud savi lihtsalt minema?
Ei: ikka veel sirutab Jumal välja oma käe ja halastuse (vt Ho 11:8). Ta hoiatab Juudat Potissepa käes ähvardava hukkumise eest - ning pöördub Potissepa hella südame poole, kes armastab savi ning ei soovi seda ära visata. Ta anub Juudat, et see pöörduks kurjast ära ning korrigeeriks oma teed ja viisi (s 11).
Ajalugu räägib, et kahjuks pöördus Juuda ära vaid Jumalast. Ja Jumal oli sunnitud pöörama selja Juudale. Enam ei saanud nad jutustada Jumala palgest ning õnnistustest, ega rahust, mis hoovas Tema palge eest (4Ms 6:24-26). Aga õnneks sellega see lugu ei lõpe. Kui patt on kangekaelne, siis Jumal oma armastuses on veelgi kangekaelsem, sest Tema andis kõige suurema ohvri läkitades oma Poja surema meie eest ristil (1Jh 4:9). Potissepa käed purustati selleks, et savi võiks pääseda. Ja see oli Potissepa viimane pakkumine.
Selle kommentaari autor: Robert Solomon