Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 23:36-49
Kaks õde36Ja Issand ütles mulle: "Inimesepoeg, kas sa ei tahaks kohut mõista Ohola ja Oholiba üle? Siis tee neile teatavaks nende jäledused!
37Sest nad on rikkunud abielu ja nende käte küljes on veri: nad on rikkunud abielu oma ebajumalatega ja nad on ka oma lapsed, keda nad mulle olid sünnitanud, lasknud tulest läbi käia oma ebajumalatele roaks.
38Nad on mulle teinud veel sedagi: nad on samal ajal rüvetanud mu pühamut ja teotanud mu hingamispäevi.
39Olles tapnud oma lapsi oma ebajumalaile, tulid nad samal päeval mu pühamusse seda teotama; jah, vaata, nõnda on nad teinud keset mu koda.
40Veelgi enam, nad läkitasid meeste järele, kes tulid kaugelt; kui nende juurde läkitati käskjalg, vaata, siis tulid need, kelle jaoks sa ennast olid pesnud, silmi värvinud ja ehetega ehtinud.
41Ja sa istusid valmis seatud voodi peale ning selle ette kaeti laud; sa panid selle peale mu suitsutusrohtu ja õli.
42Siis kostis sealt muretut lärmi ning lisaks rahvasummast võetud meestele toodi kõrbest saabalasi; need panid naistele käte ümber keed ja pähe ilusad kroonid.
43Aga mina ütlesin: Nõnda rikutakse abielu. Nüüd hooravad nad temaga ja tema nendega omalt poolt.
44Tema juurde mindi, nagu minnakse hooranaise juurde: nõnda läksid nad Ohola ja Oholiba juurde, nende häbitute naiste juurde.
45Aga õiglased mehed mõistavad kohut nende üle abielurikkujate seaduse ja verevalajate seaduse järgi, sest nad on abielurikkujad ja nende kätel on veri.
46Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Rahvahulk tõusku nende vastu ja nad antagu hirmutada ning rüüstata!
47Jõuk visaku neid kividega ja raiugu mõõkadega; nad tapku nende pojad ja tütred ja põletagu nende kojad tulega!
48Nõnda ma lõpetan maalt kõlvatuse ja kõik naised peavad laskma endid hoiatada, et nad ei teeks häbitegu nagu teie.
49Teie häbitegu pannakse teie peale ja te peate kandma oma ebajumalatega tehtud patte. Ja te saate tunda, et mina olen Issand Jumal."
Prohvet Hesekiel annab teada Jumala sõnumi, et nii Samaaria kui ka Jeruusalemma eluviisid pannakse nende pea peale. Nad peavad ise oma häbi kandma. Nagu ütleb ka salm 49: “Te peate kandma oma tehtud patte.” Uues Testamendis meile tundub, et me tunneme teist Jumalat, kes ütleb et, me ei pea kandma oma tehtud patte, me võime need risti alla panna, me võime minna Jumala juurest kergema südamega, kui me oleme olnud vaevatud ja koormatud ning oma koorma kergendanud.
Me ei arva, et Uue Testamendi Jumal on teine Jumal kui Vana Testamendi Jumal. Kindlasti on ka siin see arm olnud võimalik ja mõeldav ja on ka edaspidi Iisraeli rahva suhtes. Vaatame mõnd olukorda, kuidas Jumal on käitunud inimestega, kes on Jumalat armastanud, kuid mingil ajal mingil põhjusel Jumala kas hüljanud või siis Tema unustanud. Mulle isiklikult on väga hingelähedane Peetruse näide Uuest Testamendist, kus Peetrus salgab hädaolukorras kolm korda Jeesuse. Ja kuigi Peetrus oli seda teinud, ei tähendanud see, et ta oleks Jumala jaoks kaduma läinud. Juudas, kes oli samamoodi Jeesuse reetnud, lõpetas ise oma elu. Loomulikult oli ka Peetrusel see valik võimalik, et oma süümepiinad lõpetada endalt elu võttes, kuid ta valis teise tee, ta valis andekspalumise tee. Ja väga liigutav on, ajaloole tagasi mõeldes - vähemalt pärimused räägivad nii ja pole mingit põhjust arvata, miks see ei oleks võinud ka nii juhtuda -, et Peetrus suri Kristuse eest hiljem ristilööduna, pea alaspidi. See on tunnistus sellest, et tagasipöördumine Jumala juurde on alati võimalik. Ja kuigi Jumal oli kuulutanud Iisraeli rahvale hävingut, katsumusepäeva, on ka prohvet Hesekieli sõnumis võimalik aimata seda armu, mida Jumal osutab nendele, kes need katsumused läbi teevad.
Teine oletus, mis minu pead vaevab, puudutab Aadamat. Kui Aadam oli pattu langenud ja saanud neetuks Jumala ees, siis ma olen mitmeid kordi mõelnud, et kui Aadam oleks käitunud mitte nagu Juudas, vaid nagu Peetrus, palunud andestust, kas Vana Testamendi Jumal, käsu ja korra Jumal, oleks talle andestanud. Väga raske on selliseid vastuseid Jumala eest ära mõelda, sest Jumala teed on äraarvamatud ja ega ma täpselt ei tea, kuidas Jumal oleks selles olukorras käitunud, aga ma usun küll, et Aadam oleks andeks saanud. Ja kui nüüd Iisraeli rahvas polnud käinud Jumala teed, siis oli paratamatu, et nad pidid oma patte ise kandma, kuni selle äratundmiseni, mil nad mõistavad, et selleks, et koos Jumalaga käia, tuleb järgida teatud reegleid, tuleb käia seda teed, mida Jumal on ette andnud. Ja ilma selleta ei ole võimalik Jumalaga kokku jääda. Salmis 45 ütleb prohvet Hesekiel, et Jeruusalemma üle mõistetakse kohut abielurikkujate ja verevalajate seaduse järele. Seega tuli Iisraeli rahval arvestada, et kui nad on abielurikkujad ja verevalajad, siis just abielurikkujate seadused ja verevalajate seadused on need, mis neile laienevad.
Selle kommentaari autor: Olavi Otepalu