Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Nutmata pisarad

Reede, 21. Jaanuar 2005

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 24:1-17

Tähendamissõna keedupotist
1Ja üheksandal aastal, kümnenda kuu kümnendal päeval tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:
2"Inimesepoeg, kirjuta enesele üles päeva nimi, just tänase päeva nimi: Paabeli kuningas ründab Jeruusalemma just täna!
3Ja räägi vastupanijale soole tähendamissõna ning ütle neile:
Nõnda ütleb Issand Jumal: Pane pott tulele, pane, ja vala sisse ka vett!

4Kogu sellesse lihatükid, kõik head tükid: saps ja abaluu, täida see valitud kontidega!
5Võta valitud lammas ja lao selle alla ka puid; keeda vägevasti, hauta selle sees ta kontegi!
6Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Häda veresüüga linnale, roostetanud potile, mille küljest rooste ära ei lähe! Tühjenda see tükk tüki järel ilma liisku heitmata!
7Sest tema valatud veri on tema keskel: ta pani selle palja kalju peale ega valanud maha, et seda põrmuga katta.
8Viha õhutamiseks, kättemaksu teostamiseks panin ka mina tema vere palja kalju peale, et seda ei saaks peita.
9Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Häda veresüüga linnale! Minagi suurendan tuleriita.
10Lisa puid, süüta tuli, keeda liha pehmeks, keeda leent, nii et kondid hakkavad kõrbema!
11Pane siis pott tühjalt süte peale, et see kuumeneks ja vask hakkaks hõõguma, et selle mustus sulaks, rooste kaoks!
12Vaeva on nähtud, aga selle küljest ei ole läinud see rohke rooste - see ei kadunud tuleski!
13Oma häbiväärse mustuse tõttu - ma tahtsin sind küll puhastada, aga sina ei läinud puhtaks oma mustusest - sina ei saagi enam puhtaks, enne kui ma olen su kallal vaigistanud oma viha.
14Mina, Issand, olen rääkinud. See sünnib ja seda ma teen. Ma ei jäta seda unarusse ja ma ei kurvasta ega kahetse: su teede ja tegude järgi mõistetakse kohut su üle, ütleb Issand Jumal."
Prohveti naise surm
15Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
16"Inimesepoeg, vaata, äkilise surma läbi ma võtan sinult ära su silmarõõmu, aga ära kaeba ega nuta ja sul ärgu tulgu pisaratki!
17Oiga tasa, ära tee leinakaebust surnute pärast! Mähi enesele peamähis pähe ja pane jalatsid jalga, ära kata kinni oma habet ja ära söö leinaleiba!"

Tundub, et kõige raskem, mis inimesele siin juhtuda võib, on abikaasa ootamatu surm. Neil aegadel nutetakse palju ning väljendatakse ka mitmel muul kombel oma meeleheidet ning igatsust. Vähemalt normaalses elus on see nii.

Antud daatum märgib ilmselt kujupäeva 15.1.588 eKr. Sel päeval, heebrea kalendri 9. kuu 10. päeval algas Jeruusalemma piiramine.
Pott on siin Jeruusalemma võrdkujuks, tuli sümboliseerib piiramist ning potis olev liha linnaelanikke. Liha võeti potist valikuta – mis tähendas, et keegi ei võinud ette teada, kes sellest katsumusest eluga pääseb. Lihade tükkhaaval välja võtmine jutustab ellujäänute üksteisest lahutamisest ja eri rahvaste sekka hajutamisest.
Hesekieli naine oli talle armsam ja kalleim kogu elus ja ometi ei tohtinud midagi ta sisemisest ahastusest välja paista. Jumala pühadus on veel tohutult palju suurem kui prohvetile tema naise tähendus. Midagi sellest valust, mida koges Jumal oma rahvaga, sai tunda Hesekiel, kaotades oma naise.
Peale prohvetlike sõnumite edastamise oli Hesekiel olnud tumm. Kuid koos sõnumite edasiandmisega vabanes ka tema keel ning tema sõnum muutus kohtukuulutusest armusõnumiks. Kuigi tempel hävitati, ei olnud Jumala igavene päästeplaan inimesega muutunud. Ja sellest tuli kuulutada vaba keelega! Jumala teed on imelised, ta toimib vastupidiselt inimeste mõtlemisele. Siis kui inimeste meelest oli kõik hästi, kuulutas Jumal hävingut, ning kui inimeste jaoks oli viimnegi lootusekiir kadunud, hakkas Jumal rääkima lootusest!

Usk aimab koidukiirt juba pimedas.

Selle kommentaari autor: Jukka Norvanto