Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 16:25-33
Kurbus muutub rõõmuks25Seda ma olen rääkinud teile võrdumites. Tuleb tund, mil ma ei räägi teile enam võrdumites, vaid kuulutan teile Isast avalikult.
26Sel päeval te palute minu nimel. Ja ma ei ütle teile, et mina palun Isa teie eest,
27sest Isa ise armastab teid, kuna teie olete armastanud mind ja uskunud, et mina olen tulnud Jumala juurest.
28Ma olen pärit Isa juurest ja tulnud maailma, taas ma jätan maailma ja lähen Isa juurde."29Ta jüngrid ütlesid: "Vaata, nüüd sa räägid täie selgusega ega räägi võrdumitega.
30Nüüd me teame, et sina tead kõike ega vaja, et keegi sinu käest küsiks. Seetõttu me usume, et sina oled pärit Jumala juurest."
31Jeesus vastas neile: "Kas te nüüd usute?
32Ennäe, tund tuleb ja on juba tulnud, et teid hajutatakse igaüks ise kohta ning te jätate mu üksi. Ja ometi ma ei ole üksi, sest Isa on minuga.
33Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas ahistatakse teid, aga olge julged: mina olen maailma ära võitnud."
Mis päev ja tund see on, millest Õpetaja meile kõneleb, mil kõik saab AVALIKUKS? Päev, mil ei ole vaja enam vahendajat Isa ja laste vahel. Tol päeval tohime paluda Isa Kristuse nimel, enam ei pea me paluma Jeesust, et Tema paluks Isa meie eest – sest Isa ise armastab neid, kes usuvad Jeesusesse (s 27).
Usun, et see tund, millest alates iga inimene võib pöörduda Jumala poole Jeesuse nimel, saabus siis, kui Jeesus heitis ristil hinge, öeldes: “See on lõpetatud!” Tema sai ristil meile teeks Isa juurde.
Jüngrid paistsid küll hetkel Jeesust mõistvat, kuid kas nad tõesti taipasid Jeesuse juttu nõnda selgelt, kui end väljendasid?
Sama küsimuse esitab neile ka Õpetaja ise. Kas jüngrid tõepoolest said aru, mida tähendas “teid hajutatakse igaüht ise kohta ning te jätate mind üksi”? Tundub, et nad ei osanud tulevaid sündmusi ettegi kujutada.
Jeesus aga, teades tundi lähenevat, ütleb oma õpilastele julgustuseks ja tulevikus meenutamiseks sõnad, mis on salmis 33. Kas meiegi, kes palume Isa Jeesuse nimel, võime loota Isa alatisele ligiolule, sest Tema armastab ju meid?
Selle kommentaari autor: Mari-Liis Nõlvak