Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 17:1-13
Jeesuse ülempreesterlik palve1Seda rääkis Jeesus. Ja ta tõstis oma silmad taeva poole ja ütles: "Isa, tund on tulnud, kirgasta oma Poega, et ka Poeg kirgastaks sind,
2nagu sina oled talle andnud meelevalla kõigi olendite üle, et ta annaks igavese elu igaühele, keda sina talle oled andnud.
3Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.
4Mina olen sind kirgastanud maa peal, lõpetanud töö, mille sa mulle andsid teha,
5ja nüüd kirgasta ka sina, Isa, mind enese juures selle kirkusega, mis mul oli enne maailma rajamist sinu juures!6Ma olen teatavaks teinud sinu nime inimestele, keda sina mulle oled andnud maailmast. Nad olid sinu omad, ja sina oled andnud nad mulle ning nad on pidanud sinu sõna.
7Nüüd on nad ära tundnud, et kõik, mis sina oled andnud mulle, on sinu juurest,
8sest need sõnad, mis sa oled andnud mulle, olen mina andnud neile ja nemad on need vastu võtnud ja tõesti ära tundnud, et ma olen pärit sinu juurest, ning uskunud, et sina oled minu läkitanud.9Mina palun nende eest, maailma eest ma ei palu, vaid nende eest, keda sina oled mulle andnud, sest nad on sinu omad.
10Ja kõik minu oma on sinu oma ja sinu oma on minu oma, ning mina olen kirgastatud nendes.
11Ja mina ei ole enam maailmas, kuid nemad on maailmas, ning mina tulen sinu juurde. Püha Isa, hoia neid oma nimes, mille sina andsid mulle, et nad oleksid üks nii nagu meie!
12Kui ma olin koos nendega, siis ma hoidsin neid sinu nimes, mille sina andsid mulle, ja varjasin neid ning ükski ei hukkunud neist peale hukatuse poja, et Kiri läheks täide.
13Nüüd aga tulen ma sinu juurde ja räägin just seda maailmas, et minu rõõm oleks täielikult neis enestes.
Jeesus räägib kirgastamisest (s 1). See sõna sisaldab endas ka “au” ja “hiilgust”. See on, mida laulsid inglid Jeesuse sünniööl: “Au olgu Jumalale kõrges!” Niisiis kuulutasid inglid, et Isale kuulub au, Johannese kaudu saame aga teada, et kirkus on ka Poja päralt (s 5). Seda arvamist toetab Jeesuse ütlus: “Kõik on mu Isa loovutanud mulle!” Ta jättis oma au maha selleks, et meid, inimkonda, lunastada, nüüd tuli aga aeg, mil Ta pidi saama tagasi selle au, mis Tal oli Isa juures enne maailma rajamist. Miks see on nii tähtis? Sest meie lunastus tuli Jumalalt eneselt – see oli Tema tegu, ja meie ei saa lunastust ise ära teenida, saame seda vaid kingitusena vastu võtta ja selle eest tänada.
Lisaks rõhutab Jeesus, et Tema järgijad on Jumala Isa poolt talle antud (s 6). Loe nüüd salme 2 ja 3 ning sa näed, milline tõotus ootab Jeesusele antuid: nemad pärivad igavese elu. Ainus võimalus saada ELU on aga uskuda Jeesusesse, Jumala Pojasse, ja seeläbi ka Isasse, SEST Poeg ja Isa on ÜKS.
Ent mis saab siis neist, kes ei ole veel hakanud uskuma? Me ei pea sellegi pärast muretsema – loe s 20!
Selle kommentaari autor: Mari-Liis Nõlvak