Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Järelemõtlemise aeg

Neljapäev, 3. Mai 2012

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 21: 10-35

Teekond ümber Moabimaa
10Ja Iisraeli lapsed läksid teele ja lõid leeri üles Obotisse.
11Ja nad läksid teele Obotist ja lõid leeri üles Ijje-Abarimi, Moabi ees olevasse kõrbe päikesetõusu pool.
12Sealt nad läksid teele ja lõid leeri üles Seredi nõkku.
13Sealt nad läksid teele ja lõid leeri üles teisele poole Arnoni jõge, mis on kõrbes ja mis lähtub emorlaste maa-alalt, sest Arnon on piiriks Moabi ja emorlaste vahel.
14Seepärast öeldakse "Issanda sõdade raamatus":
"Vaaheb Suufas ja Arnoni orud

15ja orgude nõlvakud, mis laskuvad Aari maa-alale ja naalduvad Moabi piirile."
16Ja sealt nad läksid kaevu juurde. See oli see kaev, mille puhul Issand ütles Moosesele: "Kogu rahvas kokku, siis ma annan neile vett!"
17Tol korral laulis Iisrael seda laulu:
"Kee üles, kaev! Laulgem temast!

18Kaev, mille vürstid kaevasid, mida rahva parimad süvendasid valitsuskepiga, oma karjasekeppidega."
Ja kõrbest läksid nad Mattanasse

19ja Mattanast Nahalieli ja Nahalielist Baamotti
20ja Baamotist sinna orgu, mis on Moabimaal Pisgaa mäetipu juures, mis vaatab alla kõrbepinnale.
Iisrael alistab emorlaste kuninga Siihoni
21Ja Iisrael läkitas käskjalad Siihoni, emorlaste kuninga juurde ütlema:
22"Luba mind oma maast läbi minna! Me ei põika põldudele ega viinamägedele, me ei joo kaevuvett. Me läheme kuningateed mööda, kuni oleme läbinud su maa-ala."
23Aga Siihon ei lubanud Iisraeli oma maa-alast läbi minna, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja läks välja kõrbe Iisraeli vastu; ta tuli Jaasasse ja sõdis Iisraeli vastu.
24Aga Iisrael lõi teda mõõgateraga ja vallutas tema maa Arnonist kuni Jabbokini, kuni ammonlasteni, sest ammonlaste piir oli kindlustatud.
25Ja Iisrael võttis kõik need linnad ja elas kõigis emorlaste linnades, Hesbonis ja kõigis selle tütarlinnades.
26Sest Hesbon oli Siihoni, emorlaste kuninga linn ja tema oli sõdinud endise Moabi kuninga vastu ning oli tolle käest ära võtnud kogu tema maa kuni Arnonini.
27Seepärast ütlevad pilkelaulikud:
"Tulge Hesboni! Ehitatagu üles ja rajatagu Siihoni linn!

28Sest tuli läks välja Hesbonist, leek Siihoni linnast. See põletas Moabi Aari, Arnoni küngaste isandad.
29Häda sulle, Moab! Kadunud oled, Kemosi rahvas! Ta tegi oma pojad põgenikeks ja oma tütred vangideks emorlaste kuningale Siihonile.

Kiida Jumalat värskenduse ja rõõmu aegade eest meeldivates paikades peale rasket tööd.

Need on neljakümneaastase rännaku viimased etapid Siinai ja Negebi kõrbes. Iisrael kasutab vana kaubateed mis tuleb Akaba lahest Damaskusesse Moabi idapiiri mööda ja jõuab Arnoni jõeni mis voolab läänepoole, Surnumerre. Nad on nüüd lähemal asustatud paikadele ning lähenemas oma sihtkohale.
Enne kui keegi jõuab mõteldagi nurisemisele, varustab Issand neid veega ning Iisrael koguneb allikate ümber, millest kõnelevad laulud (vt s 17,18). Siihoni ja Oogi üle saadud võidud on esimesed neist, millega Iisrael hakkab vallutama oma tulevast kodumaad. Ja taas talletab laul need võidud rahva mälusse. Jumal on andnud neile võidu ning asetunud Jordani äärde laagrisse, on nende mõtteis tulevik täis samalaadset Jumala muutumatut ligiolu igas Jordani ületamisele järgnevas lahingus. Jah, nüüd on neil see asustatud ja haritud maa, on leib ja vesi, rohkelt viigimarju ja graanatõunu!
Aga mida rahvas puhates tegi, pääsenud viimaks kõrbest välja? See oleks võinud olla meenutamise aeg, ka kõikide nende leinamise aeg, kes olid teekonnal surnud, aeg istuda lõkete ümber ning laulda laule ja kuulata lugusid Aabrahami kutsumisest, Egiptuse ajast ning suures pääsemisest. Kas nad üldse meenutasid oma ühiseid ja individuaalseid läbikukkumisi? Ja üle kõige - kas nad viimaks ometi hakkasid taipama Siiani mäel sõlmitud lepingu tagajärgi: “Ja kui te nüüd tõesti kuulate minu häält ja peate minu lepingut, siis te olete minu omand kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm.” (2Ms 19:5)?
Paljud meist on liiga hõivatud ja teadlikud aja kiirest kulgemisest, et peatuda ning järele mõtelda natukesekski. Me oskame organiseerida isegi hõivatud puhkusi - täis matkamist, rattasõitu, suusatamist, vaatamisväärsuste ja ümbruse avastamist. Selle kõige asemel ja kõrval vajame ka meie aega - tagasivaatamiseks ja selle märkamiseks, mida Issand on meie eludes teinud; aega tunnistada oma nõrkusi ja läbikukkumisi viisil mis varustaks meid kohtama tulevikuväljakutseid ja võitlusi.

Võibolla peaksid oma kalendrisse kirjutama ühe vaikse nädala, kus sul oleks piisavalt aega mõtiskleda, meenutada ning palvetada?

Selle kommentaari autor: Margret Killingray