Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 22: 1-20
Baalak kutsub Bileami1Ja Iisraeli lapsed läksid teele ning lõid leeri üles Moabi lagendikele teisele poole Jordanit Jeeriko kohale.
2Aga Baalak, Sippori poeg, nägi kõike, mida Iisrael oli teinud emorlastega.
3Ja moabid kartsid väga seda rahvast, sest see oli suur; ja moabid värisesid hirmust Iisraeli laste ees.
4Ja moabid ütlesid Midjani vanemaile: "Nüüd sööb see jõuk paljaks kogu meie ümbruse, otsekui härg näsib väljalt rohu." Baalak, Sippori poeg, oli sel ajal Moabi kuningas.
5Tema läkitas käskjalad Bileami, Beori poja juurde Petoori, mis on Frati jõe ääres Amau poegade maal, teda kutsuma, käskides öelda: "Vaata, Egiptusest on tulnud üks rahvas; näe, see ujutab maa üle ja on asunud elama mu naabrusesse.
6Tule nüüd ja nea mulle ära see rahvas, sest ta on minust vägevam! Vahest suudan, et me lööme teda ja ma ajan ta maalt välja, sest ma tean, et keda sina õnnistad, see on õnnistatud, ja keda sina nead, see on neetud."
7Siis läksid Moabi vanemad ja Midjani vanemad ja neil oli kaasas tõekuulutaja tasu; nad tulid Bileami juurde ja andsid temale edasi Baalaki sõnad.
8Ja tema ütles neile: "Jääge selleks ööks siia, siis ma saadan teiega tagasi sõna, mis Issand mulle ütleb!" Ja Moabi vürstid jäid Bileami juurde.
9Ja Jumal tuli Bileami juurde ning küsis: "Kes on need mehed su juures?"
10Ja Bileam vastas Jumalale: "Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas, on läkitanud minu juurde:
11vaata, Egiptusest on tulnud üks rahvas ja ujutab maa üle. Tule nüüd, nea ta mulle ära, vahest suudan teda võitluses võita ja minema ajada!"
12Aga Jumal ütles Bileamile: "Ära mine koos nendega, sa ei tohi needa seda rahvast, sest ta on õnnistatud!"
13Ja Bileam tõusis hommikul üles ning ütles Baalaki vürstidele: "Minge oma maale, sest Issand ei luba mind minna koos teiega!"
14Ja Moabi vürstid võtsid kätte ja tulid Baalaki juurde ning ütlesid: "Bileam keeldus meiega kaasa tulemast."15Aga Baalak läkitas uuesti vürste, rohkem ja neist auväärsemaid.
16Ja need tulid Bileami juurde ning ütlesid temale: "Nõnda ütleb Baalak, Sippori poeg: Ära keeldu tulemast mu juurde,
17sest ma tahan osutada sulle väga suurt au ja ma teen kõik, mis sa minult nõuad. Tule siis ja nea mulle ära see rahvas!"
18Aga Bileam vastas ja ütles Baalaki sulastele: "Isegi kui Baalak annaks mulle oma koja täie hõbedat ja kulda, ei või ma üle astuda Issanda, oma Jumala käsust ei väikeses ega suures asjas.
19Aga jääge siis nüüd ka selleks ööks siia, et saaksin teada, mis Issand mulle veel ütleb!"
20Ja Jumal tuli öösel Bileami juurde ning ütles temale: "Kui need mehed on tulnud sind kutsuma, siis võta kätte, mine koos nendega, aga tee ainult seda, mis ma sulle ütlen!"
See on tore lugu. Kui sul vähegi aega on, loe peatükid 22-24 korraga läbi ning pane tähele huumorit ning ebatavalisi karaktereid mis selles loos on. Enamik juhtunust sünnib rändava Iisraeli rahva teadmata, kaugel ja kõrgel mägedes. Aga hiljem kordavad nad kõik seda lugu suure naudinguga ning kiidavad Jumalat selle eest kuidas ta kõike nähtamatult juhtis.
Ometi tõstatab see lugu ka küsimusi. Mil viisil teenis Bileam siin elavat Jumalat? Kas too eesel hakkas tõesti kõnelema? Miks tundus Jumal meelt muutvat Bileami Moabi mineku osas? Ja kes oli see, kes esimesena üldse avaldas selle Bileami isikliku kohtumise Jumalaga? Ühelegi neist küsimustest ei ole lihtsat vastust , on aga hulk asju mille üle mõtiskleda.
Baalak pöördun Bileami poole, kaugele eemale Mesopotaamiast - et teha teoks nõidus millega vastu seista Iisraelile. Tahvlid Bileami nimega leiti arheoloogilistel väljakaevamistel aastal 1960 Jordani ääres - see tähenab, et Bileamil pidi omal ajal olema arvestatav reputatsioon. Tundub et Baalak arvas Bileami eesmärgiks olevat kaubleda enesele võimalikult parem tasu ja nii läkitab ta sõnumitoojaid juurde, iga kord suuremat tasu lubades (s 15-17).
See on omajagu irooniline lugu, täis paradokse ja mitmetähenduslikkust. Too ettkuulutaja, kelle poole kuningad pöördusid häda ja meeleheite aegadel, tundus mõnikord kasutavat Iisraeli Jumala nime nõiduseks samamoodi kui ta kasutas ka paganlike jumaluste nimesid. Kuid antud olukorras puudub tal vägi sündmuste üle ning ta saab rääkida ainult neid sõnu mida Issand talle annab. Iisraeli rahvast on juba õnnistatud, ta ei saa, ei ole tema võimuses neid nüüd needma hakata. Nad on varjule pandud vaimse kurjuse ka kurjade kavatsuste eest täpselt samamoodi nagu on kõik need, kes kuuluvad Kristusele. Bileami võta-või -jäta suhtumine vaimsete reaalsuste suhtes tundub kuidagi ehmatavalt tuttav, sest ka meie oleme ju tegelikult ümbritsetud inimestest, kes nimetavad paljude jumaluste nimesid ning topivad oma nina vägede ja võimude keskele, kes on kaugelt neist üle.
Mis juhtuks meie päevil sellistega, kes prooviksid elava Jumala nime hakata kasutama enese huvides?
Selle kommentaari autor: Margret Killingray