Loe läbi alltoodud kirjakoht: 4Ms 35: 1-15
Leviitide linnad1Ja Issand rääkis Moosesega Moabi lagendikel Jordani ääres Jeeriko kohal, öeldes:
2"Käsi Iisraeli lapsi, et nad neile kuuluvast pärisosast annaksid leviitidele linnu elamiseks; ja andke leviitidele ka karjamaad nende linnade ümber!
3Need linnad olgu neile elamiseks ja karjamaad olgu nende veoloomadele, veistele ja kõigile muudele loomadele!
4Ja nende linnade karjamaad, mis te annate leviitidele, olgu väljaspool linnamüüri tuhandeküünrase ringina!
5Mõõtke väljaspool linna idapoolses küljes kaks tuhat küünart ja lõunapoolses küljes kaks tuhat küünart ja läänepoolses küljes kaks tuhat küünart ja põhjapoolses küljes kaks tuhat küünart ja linn olgu keskpaigas; see olgu neile linnade karjamaaks!
6Ja neist linnadest, mis te annate leviitidele, olgu kuus tükki pelgulinnadeks, mis te annate selleks, et sinna võiks põgeneda tapja; ja neile lisaks andke nelikümmend kaks linna!
7Ühtekokku olgu linnu, mis te peate andma leviitidele, nelikümmend kaheksa linna, need ja nende karjamaad!
8Ja neid linnu, mis te annate Iisraeli laste omanditest, andke suuremailt suguharudelt rohkem ja väiksemailt vähem; igaüks andku oma linnadest leviitidele vastavalt pärisosale, mille ta saab!"Pelgulinnad9Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
10"Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te lähete üle Jordani Kaananimaale,
11siis valige endile linnad; need olgu teile pelgulinnadeks, et sinna võiks põgeneda tapja, kes kogemata on kellegi surmanud!
12Need linnad olgu teile pelgupaikadeks veritasunõudja eest, et tapja ei sureks, enne kui ta on seisnud koguduse kohtu ees!
13Linnadest, mis te annate, olgu kuus tükki teile pelgulinnadeks:
14kolm linna andke siinpool Jordanit ja kolm linna andke Kaananimaal; need olgu pelgulinnadeks!
15Iisraeli lastele ning võõrale ja majalisele nende seas olgu need kuus linna pelgupaikadeks, et sinna võiks põgeneda igaüks, kes kogemata on kellegi tapnud!
Maa jagamisel olid suureks erandiks leviidid, kes Iisraeli kõikidest suguharudest ainsana ei saanud tõotatud maast mingit neile kuuluvat maa-ala. Selle asemele määrati neile asumiseks linnu erinevates paikades. Sel kombel meenutavad leviitide asupaigad otsekui kaasaegsete kristlaste paiknemist selle maailma keskel. Meid ei ole kutstutud sulguma kuhugi ühte paika, vaid pigem jagunema kõikjale kus on inimesi. Vaid sel viisil saab Jumala sõna jõuda maailma otsteni.
Leviitide ning eriti nende hulka kuuluvate preestrite ülesandeks oli hoolitseda rahva õpetamise eest, templiteenistuse eest ja rahva jumalateenimise kvaliteedi eest. Neil endil tuli loota sellele, et Jumal on see kes äratab rahvas soovi ohvreid tuua. Leviitide toimetulek sõltus täielikult nende piirkonna teistest elanikest ja nonde innukusest jumalateenimisel.
Maajagamist kirjeldavaist salmidest võime arvutada, mil määral said leviidid maad oma loomade jaoks. Tolleagesed linnad olid tavaliselt väikesed, müüriga ümbritsetud kogukonnad, kus mõnikord oli vaid paar maja. Et leeviitidele määratud linnu oli ühtekokku 48 ja kuna iga taolise linna juures kuulus neile umbes üks ruutkilomeeter, said nad kõik kokku enestele kusagil 40 ruutkilomeetrit maad, ehk 0,1% kogu tõotatud maa pindalast. Tõotatud maa elanike toimetulek aga sõltus täielikult maa viljakusest. Sellistes tingimustes ei tasunud leviitidel isegi mitte loota, et nad võiksid oma elatise saada maaharimisest, vaid nad olid täiesti sõltuvad teiste poolt Jumalale toodud ohvritest. Ja leviitide elatustasemest peegeldus kontsentreeritult terve rahva sõltuvus Jumalast.
Selle kommentaari autor: APÜ