Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Näe Teda, kuule Teda!

Reede, 5. Oktoober 2012

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 9:2-13

Jeesus kirgastatakse
2Ja kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning viis nad omaette kõrgele mäele. Ja teda muudeti nende ees,
3ta rõivad hakkasid erevalgena hiilgama, selliseks ei suuda ükski maapealne vanutaja neid valgendada.
4Ja Eelija koos Moosesega näitas ennast neile, ja need kõnelesid Jeesusega.
5Peetrus vastas ning ütles: "Rabi, siin on meil hea olla, teeme kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe."
6Ta ju ei teadnud, mida öelda, sest neid valdas suur hirm.
7Ja tekkis pilv, mis neid varjas, ja pilvest kostis hääl: "See on mu armas Poeg, teda kuulake!"
8Ja järsku, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi endi juures.
9Ja kui nad mäelt lahkusid, keelas Jeesus neid, et nad kellelegi ei jutustaks, mida nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on üles tõusnud surnuist.
10Ja nad pidasid meeles need sõnad, ent omavahel arutasid: "Mida tähendab surnuist üles tõusma?"
11Ja nad küsisid Jeesuselt: "Miks kirjatundjad ütlevad, et enne peab tulema Eelija?"
12Aga tema lausus neile: "Eelija tuleb küll enne ja seab kõik korda, aga kuidas on kirjutatud Inimese Pojast, et temal tuleb palju kannatada ja teda põlatakse?
13Aga ma ütlen teile, Eelija on juba tulnud, ent nad on talle teinud, mida kõike aga tahtsid, nii nagu temast on kirjutatud."

"See on minu poeg, keda ma armastan. Kuula teda!" Issand, Sinu Vaim kaudu aita meil Sind näha, kuulda ja Sulle vastata. Aamen!

1762. a. kirjutatud kirjas mõtiskles John Newton, et "Võib-olla ei ole meie ja nende trooni ees seisvate õnnistatud hingede vahel muud kui see õhuke liha ja vere vahesein. Kui meie silmad oleksid lahti, peaksime nägema ... '(Josiah Bull, Letters by the Rev John Newton, 1869). Sest need kolm meest (s 6), tavalisuse loori lühike kergitus (Tom Wrighti fraas), oli hirmutav kogemus, kuigi miski, mis lähiaastatel oleks tugevdanud nende ja koguduse usku viisil, mida nad ei osanud ette kujutada.

Kuidas peaksime mõistma seda sündmust? Veelkord, see on võimas harjutus teksti elavaks tegemiseks ja detailidel mediteerimiseks, mida Markus edastab: kõrge, eraldatud koht, Jeesuse tuttav tuunika äkki säravpimestavalt valge, ja aeg laiali valgumas, kui Mooses ja Eelija räägivad Jeesusega Jeruusalemma tulevastest sündmustest. (1Ms 13:14–16; 1Kn 18:36–40) Kas nad julgustavad teda, meenutades Jumala paradoksaalset viisi tuua elu läbi kannatuste ja surma? (Tom Wright, Mark for Everyone, SPCK, 2001). Kas see oli see, mida Jeesus vajas sel aja teelahkmel? Kindlasti ümbritseb ta Isa teda armastuse ja kinnitusega sel vinge, salapärase jõu kogemise hetkel). Mis juhtub mäel on väiksemas plaanis paralleelne kõigega, mida Jeesus oli õpetanud ja näidanud oma jüngritele seni selles evangeeliumis: et ta on Messias, Kuningas, kellest prohvetid kuulutasid, ja et kui nad lasevad tal avada oma silmad, nad näevad, milline Jumala kuningriik tegelikult on.

Teel alla on õhk raske meeste küsimustest! Kui kaua nad vaikivad sellest, mida nad on näinud (s 9,10)? Jeesus jätab nad seda arutama, kuid annab neile uue arusaama Messiase kuulutamise kohta. Matteuse vähem segane versioon annab aimu, et Jeesus samastab Eelija Ristija Johannesega ja näeb ennast viimasena kolmest Jumala saadikust, kellele sai osaks tagasilükkamine ja kannatused.

Kui me õpime kuulama, isegi kui mõnikord oleme hirmul ja ütleme valesid asju, võime avastada, et auhiilgus tuleb ootamatult meie juurde, tugevdades meid, nagu ka jüngreid eesoleva tee jaoks.

Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth