Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Lootus uskmatuses

Laupäev, 6. Oktoober 2012

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mk 9:14-32

Jeesus tervendab langetõbise poisi
14Ja kui nad tulid jüngrite juurde, nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid jüngritega vaidlemas.
15Niipea kui rahvahulk Jeesust nägi, olid nad kõik väga hämmastunud, jooksid tema juurde ja tervitasid teda.
16Ja Jeesus küsis neilt: "Miks te vaidlete nendega?"
17Keegi rahva hulgast vastas talle: "Õpetaja, ma tõin sinu juurde oma poja, kellel on keeletu vaim,
18ja kus tahes see teda tabab, paiskab see ta maha ja siis mu poeg ajab vahtu suust ja kiristab hambaid ja kangestub. Ja ma ütlesin su jüngritele, et nad ajaksid selle välja, ent nad ei suutnud."
19Aga tema vastas neile: "Oh uskmatu sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema? Kui kaua tuleb mul teiega kannatlik olla? Tooge ta minu juurde!"
20Ja nad tõid ta Jeesuse juurde ja Jeesust nähes raputas vaim kohe poissi ja poiss kukkus maha ja vähkres vahtu suust ajades.
21Ja Jeesus küsis tema isalt: "Kui kaua see juba temaga nõnda on?" Aga tema ütles: "Lapsest saadik,
22ja see vaim on teda sageli visanud ka tulle ja vette, et teda hukata. Aga kui sa midagi võid - tunne meile kaasa ja aita meid!"
23Aga Jeesus ütles talle: "Sa ütled: Kui sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub."
24Otsekohe hüüdis lapse isa: "Ma usun, aita mind mu uskmatuses!"
25Aga kui Jeesus nägi, et rahvahulk kokku jookseb, sõitles ta rüvedat vaimu: "Sina keeletu ja kurt vaim, ma käsin sind, mine temast välja ja ära tule kunagi enam tema sisse!"
26Ja vaim läks välja kisendades ja teda üha raputades ning poiss jäi otsekui surnuks, nii et paljud ütlesid, et ta on surnud.
27Aga Jeesus võttis poisi käest kinni, tõstis ta üles, ja poiss tõusis püsti.
28Ja kui nad olid koju tulnud, küsisid ta jüngrid temalt omavahel olles: "Miks meie ei suutnud seda välja ajada?"
29Ja Jeesus ütles neile: "See tõug ei lähe välja millegi muu kui palvega."
Jeesus kuulutab teist korda ette oma surma ja ülestõusmist
30Ja kui nad sealt lahkusid, rändasid nad läbi Galilea. Ja Jeesus ei tahtnud, et keegi teda ära tunneks,
31sest ta õpetas oma jüngreid ja ütles neile, et Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad tema, ja kui ta on tapetud, tõuseb ta kolme päeva pärast üles.
32Neile aga jäi see ütlus arusaamatuks ja nad kartsid temalt seletust küsida.

"Me hüüame: “Tule Issand!" Alles siis mõistame Kristust, kui näeme teda usu silmadega.Meie vastuvõtlikkus lubab Vaimul esile tulla. (Enzo Bianchi, Praying Word, lk 43)

Võime väliselt noogutada, kui kuuleme räägitavat ristiteest, kuid kas me sisemiselt loodame, et see puudutab vaid teisi inimesi - kristlasi Kongos, Iraanis või Põhja-Indias? Me tahame turvalisust ja edu - ja kindlasti on täitsa OK neid soovida.Kas polnud midagi sarnast ka Jeesuse jüngrite mõtlemises, kuigi vaid nädala eest oli Jeesus neile rääkinud, kuidas nad teda tegelikult järgivad (8:34-38)?Nad on justkui edu laineharjal, kui nad Jeesuse autoriteedi väes jutlustavad, tervendavad ja vabastavad.See on olnud suurepärane!Kujutage ette nende tundeid nüüd, kui nad vaatavad rahutut rahvahulka pöördumas kergendusega Jeesuse poole ja kuulmas lapse isa ütlevat:"Palusin sinu jüngritel välja ajada vaimu, kuid nad ei suutnud."Nad on jõuetud ja see ei ole hea tunne. Samuti pole nende haavatavus selge hääldusega juhtide hästiorganiseeritud argumentide ees (s 14,16). Kas kõik edu oli hakanud neile pähe ja teinud muutnud nad kannatavate inimestega hoolimatuteks ja libekeelseteks?Kas neil oli vaja niisugust usku, nagu oli poisi isal (s 24)?

Vähemalt on jüngrid Jeesusega ausad (s 28). Tema vastus tähendab, et on neil tuleb veel põhjalikult õppida, kuidas olla sõltuv Jumalast. James Fraseri töö Lisu rahva hulgas Yunnani provintsis Hiinas näitab mõndagi selle kohta, kuidas tal oli vaja õppida ja üha uuesti õppida sügavalt palvetama. "James oli hakanud ette kujutama, et võit on automaatne, küla küla järel pöörduksid Kristuse poole, kui ta palvetaks ... Nüüd nägi ta, et sellise üleoleva suhtumise jaoks ei olnud seal ruumi, see oli vale tüüpi usaldus. "Ta kirjutas pärast seda, "Vaimu vastulöök on olnud väga raske ja ma saan käima alandlikumalt Issanda ees - jah, ja Saatana ees ka - pärast seda.

See narratiiv julgustab meid rääkima Issandale meie ilmselgelt kontrollimatutest olukordadest - suhted, hirmud, pettumused - isa palvesõnadega: "Ma usun, aita mind mu uskmatuses."

Selle kommentaari autor: Pauline Hoggarth