Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ef 5: 21-33
Kodukorrast21Alistuge üksteisele Kristuse kartuses,
22naised oma meestele otsekui Issandale,
23sest mees on naise pea, nagu Kristus on koguduse pea, olles ise ihu päästja.
24Nagu kogudus alistub Kristusele, nõnda alistugu ka naised meestele kõigis asjus.
25Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest,
26et teda pühitseda, olles ta puhastanud vees pesemisega sõna läbi,
27et kogudust iseenda ette seada kirkana, nii et tal ei oleks plekki ega kortsu ega muud sellesarnast, vaid et ta oleks püha ja laitmatu.
28Nõnda peavad mehedki armastama oma naisi nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast.
29Keegi pole ju kunagi vihanud iseenese ihu, vastupidi, ta toidab ja hellitab seda nii nagu Kristus kogudust,
30sest me oleme tema ihu liikmed.
31"Seepärast jätab mees maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja need kaks saavad üheks."
32See saladus on suur: ma räägin Kristusest ja kogudusest.
33Igal juhul armastagu ka igaüks teie seast oma naist nii nagu iseennast, aga naine kartku meest!
Kuigi nii mõneski tõlkes läheb see kaduma, on salmis 21 toodud korraldus “alistuge üksteisele” algses kreeka k tähenduses, koos laulmise, psalmide, hümnide, muusikategemise ja tänu ütlemisega (s 19), samuti üks Vaimuga täidetud olemise väljundeid. Samamoodi kui Pühast Vaimust võitud Kristus ei otsinud oma kasu, peame ka meie teda imiteerides alistuma üksteisele. Ja Paulus selgitab mida see 1.sajandi kodus, elu kõige olulisemates suhetes, tähendab: abielus, laste ja vanemate suhetes; orjade ja peremeeste vahel.
Selle kõige konteksti asetamise huvides alustame kõige viimasest. Paljude kristlaste (kahjuks mitte kõigi) silmis, ei pälvi orjapidamine erilist tähelepanu, kuid täpselt sama rumal, kui oleks selle praktika taastamine selleks, et järgida Pauluse antud korraldust ; on ignoreerida evangeeliumi mõju ning selle tõttu sajandite vältel toimunud positiivseid muudatusi orjapidamise küsimuses.
Kui esimese sajandi isad omasid, ja enamasti ka rakendasid totaalset meelevalda oma laste üle; ei suru meie tänapäeval enam lastele lihtsalt oma tahet peale, vaid ootame, et lapsed ise kannaksid enam vastutust ning mõtleksid põhjalikult läbi mida Jeesuse järgimine nende jaoks tähendab.
Sama kehtib ka abielus. Esimese sajandi valdavalt vanematepoolsetele kokkulepetele rajatud abieludes, oli noortel naistel väga vähe (enamasti üldse mitte) haridust ning veel vähem elukogemust, võrreldes neist oluliselt vanemate meestega, kes olid saanud korraliku hariduse ning omasid suuremat maailmakogemust (sh sageli ka väga kirevat armuelu väljapool abielu). Asjaolu, et kristlastest neiud hakkasid abielluma enam omaealiste meestega, kellelt oodati ka eluaegset truudust, tähendas, et kristlikud abielud olid palju stabiilsemad ning rahuldusttoovamad. Tänapäeval on aga naised vähemalt sama haritud ja kogenud kui mehed, ning ammu enam ei abielluta vanemate minevikukokkulepete alusel. Meie aja abielud on palju suuremal määral vastastikused, kui Paulus oleks isegi osanud ette kujutada! Nii on Pauluse korraldus meestele armastada oma naisi nii nagu Kristus armastas kogudust, tõeline alistumise kontseptsiooni radikaalne muutus.
Samas - nii naiste kui meeste jaoks jääb keskseks ja otsustavaks oma elu ja kooseluga Kristusele au toomise printsiip.
Selle kommentaari autor: Rikk Watts