Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ülempreester

Kolmapäev, 8. Mai 2013

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 8:1-13

Uue lepingu vahemehest
1Aga peaasi selles, millest siin räägitakse, on see: meil on selline ülempreester, kes on istunud Ausuuruse trooni paremale poole taevas,
2kes talitab pühamus ja tõelises lepingutelgis, mida ei ole püstitanud inimene, vaid Issand.
3Iga ülempreester seatakse ju ohverdama ande ja ohvreid; seepärast on tingimata vaja, et temalgi oleks midagi ohverdada.
4Kui ta nüüd oleks maa peal, siis ta ei olekski preester, sest siin on juba olemas neid, kes ohverdavad ande Seaduse järgi
5ja teenivad pühamus, mis on ainult taevase kuju ja vari. Moosest ju juhendati, kui ta hakkas valmistama telki: "Vaata, et sa teed kõik selle kuju järgi, mida sulle näidati mäel!"
6Nüüd on aga Jeesus saanud seda ülevama ameti, mida parema lepingu vahemees ta on, mis on seadustatud paremate tõotuste alusel.
7Sest kui esimene leping oleks olnud laitmatu, siis ei oleks otsitud kohta teisele.
8Kuid tema ütleb neid laites:
"Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma sõlmin Iisraeli kojaga ja Juuda kojaga uue lepingu,

9mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende esiisadega tol päeval, kui ma nad kättpidi võtsin, et neid viia välja Egiptusemaalt; aga et nad ei jäänud minu lepingusse, siis minagi ei hoolinud neist, ütleb Issand.
10Sest see leping, mille ma teen Iisraeli kojaga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma annan oma seadused nende mõistusesse ja kirjutan need nende südamesse ja ma olen neile Jumalaks ja nemad saavad mulle rahvaks.
11Ja kunagi enam ei õpeta keegi oma kaaskodanikku ega keegi oma venda, öeldes: "Tunne Issandat!", sest kõik tunnevad mind, nende pisikestest kuni suurteni,
12sest ma olen armuline nende ülekohtuste tegude vastu ja ei tuleta enam meelde nende patte."
13Nimetades uut on ta esimese tunnistanud vananenuks. Aga mis vananeb ja raugastub, see on hääbumise äärel.

“Oo Jumal, ma vajan sind! Aita mind keskeneda sinule, leida sind taas su Sõnas.”

 

Me kõik vajame ülempreestrit (7:26). Võibolla ei kasutaks me tänapäeval sellist terminit enam, ometi on just see mida vajame: vahendajat meie ja Jumala vahel. Neljal korral salvestab kirja autor lugejate meelde Melkiseedeki. Viimaks jõuab ta ka asja tuumani ( (8:1). 

Jeesus on meie ülempreester, ning mitte sel kombel kui ekslikud, maapealsed, “aegunud”,  vana seaduse  preestrid (8:13); vaid muudetuna ning ülendatuna on Ta meie igavene ja surematu ülempreester.

Isegi valitud rahvas ei suutnud jääda ustavaks vanale lepingule (8:9), kuigi just nemad oleksid pidanud jääma oma Jumala juurde: “ ... sest minu päralt on kogu maailm. Te olete mulle preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks. ” (2Ms 19:5-6). Ometi ei hüljanud Jumal neid, ega ka meid, ülejäänuid väljapool vana lepingut. Kogu maailm on tõesti Tema päralt, ning selle rahvad on Tema lapsed (Ap 17:28). Loodu ise kuulutab Jumala olemasolu (Ps 19:1, Rm1:20). Jumal on inimese südamesse asetanud igatsuse otsida Teda (Ap 17:27) ning sirutuda igavese elu poole (Kg 3:11).

Kõik rahvad on triivinud Jumalast eemale, ometi on jätkuvalt olemas teadmine Temast. Kui Lombaha rahvad rändasid maailmas, teadsid nad, et see on loodud koht, oskasid vahet teha heal ja kurjal, ning teadsid, et nähtava maailma taga oli vaimne reaalus.

Lääne ühiskonna inimesena tunnen mõnikord hirmu, et selles jumalatus ühiskonnas ei ole enam midagi järel mis meenutaks meile Jumala olemasolu - kuni äkiline kokkupuude puhta headusega või mõni hauatagusest elust jutustav film selle pühib. Siis kogen taas seda Jumala otsimise magnetit inimeses, vaakumit, mis otsib täitumist. Filmid mis mõtestavad lahti “lunastust” ja “lepitust” tunnistavad üheselt: me vajame endiselt lunastust. Vajame Jumalat. Ja vajame vahendajat. 

Heebrealaste kirja autor võtab Jeremija prohveteeringu selle kontekstist (kus juudid pöördusid pagulusest tagasi), et esitada seda meile kui “uue korra” kinnitust (8:8.13). See uus ülempreester, meie vahendaja, asub Jumala enese ligiolus ( 8:1).

 
Oo Jumal, ma vajan lunastust. Ma sirutun Sinu poole Su Poja läbi. Anna mulle andeks. Kirjuta end mu meelde, mu südamesse, mu ellu. Aamen.

Selle kommentaari autor: Steve Motyer