Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Pühaduse valu

Teisipäev, 28. Mai 2013

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hb 12: 4-17

Jumala kasvatuse eesmärgist
4Teie ei ole veel vereni vastu pannud patu vastu võideldes!
5Ja te olete täiesti unustanud julgustuse, mis teile nagu poegadele ütleb:
"Mu poeg, ära põlga Issanda karistust ja ära nõrke, kui tema sind noomib!

6Sest keda Issand armastab, seda ta karistab, ta piitsutab iga poega, kelle ta vastu võtab."
7Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?
8Kui te olete ilma kasvatuseta, mille osaliseks on saanud kõik, siis tähendab see, et te olete sohilapsed ja mitte pojad.
9Pealegi olid meie lihased isad meile kasvatajaiks ja me pelgasime neid; kas me siis palju enam ei peaks alistuma vaimude Isale, et elada?
10Lihased isad kasvatasid meid ju lühikest aega ja oma äranägemise järgi, aga tema kasvatab meid meie kasuks, et saaksime osa tema pühadusest.
11Ükski kasvatamine ei tundu samal hetkel olevat rõõm, vaid toob kurvastust; aga hiljem see annab õiguse rahuvilja neile, keda selle varal on harjutatud.
12Seepärast tehke jälle tugevaks lõtvunud käed ja jõuetud põlved
13ja õgvendage teerajad oma jalgadele, et lonkur ei väänaks jalga, vaid pigem saaks terveks.
14Taotlege rahu kõikidega ja pühitsust, milleta keegi ei saa näha Issandat,
15ja valvake, et keegi ei jääks ilma Jumala armust, et mingi kibe juur üles kasvades ei tooks tüli ning paljud selle läbi ei rüvetuks,
16et keegi ei oleks hooraja ega ka kõlvatu nagu Eesav, kes üheainsa kõhutäie eest andis käest oma esmasünniõiguse.
17Te ju teate, et kui ta pärastpoole küll tahtis pärida õnnistust, tunnistati ta kõlbmatuks; ta ei leidnud meeleparanduseks kohta, ehk ta küll seda pisaratega otsis.

Mida on Jumal sulle õpetanud su vigade ning valusate kogemuste kaudu?

 

Tundub, et tänases tekstis keskendub kirja autor sõnale “patt”. 11. peatükis oli tegemist väljapoole jääva võitlusega - meid innustatakse elama usus vaatamata ümbritsevale vastupanule maailmast. Nüüd aga tuletab autor meelde, et samal ajal toimub ka sisemine võitlus: usklikud peavad vastu panema südames kerkivale tungile rikkuda Jumala poolt seatud standardeid. Just seepärast on Jumalalt tulev korralekutsumine nii oluline: see on Tema viis meid kujundada sellisteks, nagu Ta meid tegelikult näha tahab.

On usklikke, kes panevad kõik probleemid automaatselt välise võitluse arvele,  aga iga katsumus ei tee meid kohe märtrite nimekirja kandidaatideks - üsna paljud raskused tulenevad pigem meie endi vigadest. Samas - isegi sellisel juhul muudab Jumal need meile õppetundideks, mida ei ole võimalik saada kusagilt mujalt.

 Filadelfia kesklinnas oma esimest kodu rajades, ei avaldanud me abikaasaga laenutaotluses kogu tõde. Saime laenu, kuid maja osutus tõeliseks õnnetuseks ning kaotasime enamiku oma vähestest sissetulekutest. Peale aastajagu kestnud kapitaalremonti, tunnistasime viimaks oma pattu ning palusime Jumalalt andestust. Meie majaprobleemid sellega ei lõppenud, kuid Jumal kasutas saadud kogemust, et anda meile unustamatu õppetund. Samuti kasutas Ta selles linnas elamise aega, et muuta meie arusaamist teenimistööst, poliitikast, kogudusest ja paljust muust.

Samamoodi kui välised raskused, võib Jumala korralekutsumine olla valus. Erinevus seisneb selles, et nüüd on motivaatoriks armastus (s 6) ning eesmärgiks muuta meid pühaks (s 10.14). Maailm peab pühaduseks “püham-kui-sina-olemist” ja tahe muljet avaldada võibki olla mitmele liikumapanevaks jõuks. Oleks ju palju lihtsam kui saaksime muutuda pühamaks lugedes mõnd raamatut või läbides kursuse. Jumala õpetamisviis - et muuta meid tõeliselt pühaks - sisaldab reeglina hoopis raskusi, võitlemist ning valu; see on ainus viis panna meid mäletama ning mõistma seda, millest Jeesus meie pärast pidi läbi minema.

 
Võta aega, et Jumalale üles tunnistada oma eksimused. Ja siis jää vaikseks, küsides Temalt, mida Ta tahab sulle õpetada saadud kogemuste läbi.

Selle kommentaari autor: Whitney Kuniholm