Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Edevuse rumalus

Reede, 16. August 2013

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Hs 28:1-19

Ennustus Tüürose vürstile
1Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2"Inimesepoeg, ütle Tüürose vürstile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Et su süda on ülbe ja sa ütled: "Mina olen jumal, ma istun jumalate istmel merede südames!" - sina aga oled inimene, mitte jumal, kuigi sa enda meelest oled jumala sarnane -,
3vaata, sa olid küll targem kui Taaniel, ükski saladus ei jäänud su eest varju:
4oma tarkuse ja taibuga soetasid sa enesele varanduse, hankisid kulda ja hõbedat oma varaaitadesse.
5Oma suure tarkuse tõttu kauplemises suurendasid sa oma varandust ja nõnda läks su süda ülbeks su varanduse pärast -
6seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et sa enda meelest oled jumala sarnane,
7vaata, siis toon ma su kallale võõrad, kõige julmemad paganaist; nemad tõmbavad oma mõõgad su tarkuse ilu vastu ja teotavad su hiilguse.
8Nad tõukavad sind alla hauda ja sa sured mahalöödu surma merede südames.
9Kas sa veelgi julgeksid öelda oma tapja ees: "Mina olen jumal!", sina, kes sa oled inimene, aga mitte jumal nende käes, kes sind maha löövad?
10Sa sured ümberlõikamatute surma võõraste käe läbi. Jah, ma olen rääkinud, ütleb Issand Jumal."
Nutulaul Tüürose kuninga pärast
11Ja mulle tuli Issanda sõna, ta ütles:
12"Inimesepoeg, alusta nutulaulu Tüürose kuninga pärast ja ütle temale:
Nõnda ütleb Issand Jumal: Sa olid nagu eeskujulikkuse pitserimärk täis tarkust ja täiuslikult ilus.

13Sa olid Eedenis, Jumala aias, sul olid katteks kõiksugu kalliskivid: rubiin, topaas ja jaspis, krüsoliit, karneool ja nefriit, safiir, türkiis ja smaragd; su raamistised ja õnarused olid kullast tehtud, valmistatud su loomispäeval.
14Sa olid nagu keerub, hiilgav kaitsja, ja ma panin sind pühale mäele; sa olid otse jumalik olend, kes võis käia tuliste kivide keskel.
15Sa olid laitmatu oma teedel alates su loomispäevast, kuni sinus leiti ülekohut.
16Sinu suure kaubitsemise tõttu täitus su sisemus vägivallaga ja sa tegid pattu. Sellepärast tõukasin ma su Jumalamäelt ja hävitasin su, kaitsja keerub, tuliste kivide keskelt.
17Su ilu tõttu läks su süda ülbeks, oma hiilguse pärast sa kaotasid tarkuse. Ma viskasin su maa peale, ma panin su kuningate ette, et nad saaksid sind vahtida.
18Oma paljude süütegudega, oma ülekohtuse kaubitsemisega teotasid sa oma pühamuid; sellepärast ma lasksin su keskel puhkeda tule - see neelas sinu. Ma tegin su maa peale tuhaks kõigi silme ees, kes sind nägid.
19Kõik, kes sind tundsid rahvaste seas, on sinu pärast kohkunud. Sa muutusid hirmutiseks ja sind ei ole enam iialgi."

“Armas Issand Jeesus, edu muudab inimese nii sageli naeruväärseks ning viimaks ka traagiliselt edevaks... palun õpeta meile kuidas seda vältida”

 

Tüürose kaubandusimpeeriumi rabav edukus tõi kaasa erakordsed rikkused. See ei olnud juhus - suure rikkuse kuhjumine kuhugi on väga harva juhus; väljaarvatud päranduse või loterii peavõidu puhul. Rikkuse loomine nõuab suurt oskust ning energiat, ning mõnel juhul ka kõigutamatut valmisolekut teisi ekspluateerida. Teame, et Tüürose kuningas Ithobaal II oli ebaaus kaupmees (s 18). Võime ka oletada, et tal oli äritegemises vägagi arukas, ometi tuli tal puudu tõelisest tarkusest “ sest Jumala kartus on tarkuse algus” (Õp1:7)

Ja tulemuseks oli see, et mida enam “edukas” ta oli, seda rohkem kaugenes ta nii enese kui ka tõelisest Jumala tundmisest. Tema edukus andis hoogu lausa grotseksele uhkusele, mille abusrdseks tipuks sai, et ta uskus end olevat ja toimivat jumalana (s 2) - see on sama nagu peaks küünlaleek end päikeseks.

Hesekiel ei talu mingit taolist rumalust ning naeruvääristab seda vastavalt, näidates, et taolise “jumala” surm tavaliste surelike käe läbi, on otseselt tema jumalapilkamise tagajärg.(s 6-10)

Huvitav, kas siin on mingeid paralleele ka selle rumala kuninga ning Jeesuse poolt jutustatud loo vahel rumalast rikkast mehest? Samamoodi kui Ithobaal, ei ilmuta see rikas rumal mees mingit jumalatundmist või arusaamist Jumala rollist tema “edus”. Tal ei tule meeldegi tänada Jumalat, kes on loonud ning tegelikult omab seda viljakat maad, mis talle annab nii rikkalikku saaki; samuti ei arvesta ta üldse faktiga, et tema võime rikkust koguda on samuti talle Jumalast antud. 

Tõelise Jumala reaalsuse vastuvõtmine ei jäta mingit ruumi üle kiitlemiseks või edevusele. Ainuke õige vastus on seal tänutundest täidetud alandlikkus, mis omakorda vabastab inimese saama “rikkaks” Jumalas (Lk 12:21).

Peatükk lõpeb taastamise tõotusega. Juba enne oli Jesaja andnud veelgi rikkalikuma pildi, mida iseloomustas Jumala rõõm - rahu, rõõmu ning õigluse üle (Js 65;17-25). See on eesmärk mille suunas Jumal toimib läbi ajaloo. Jeesuses on meile antud eelmaitse sellest ,mis on tulemas.

 
Lunastaja Jumal, aita mul Sind usaldada palju rohkem, eriti aga siis, kui olen sattunud rõhumis alla.

Selle kommentaari autor: Steve Bradbury