Loe läbi alltoodud kirjakoht: Na 2:2-14
Sõnum Niineve hävitamisest2Pillutaja tuleb su vastu. Ole valvel! Pea silmas teed! Kinnita vööd! Võta jõud hästi kokku!
3Sest Issand taastab Jaakobi suuruse nagu Iisraeli suuruse, kuigi rüüstajad on rüüstanud neid ja on hävitanud nende võsud.
4Tema kangelaste kilbid on punased, sõjamehed ise purpurpunaseis riideis; ta määratud päeval on sõjavankrid otsekui tõrvikute tuli ja ratsud on rahutud.
5Vankrid kihutavad tänavail, tormavad turgudel sinna ja tänna; need paistavad tõrvikuina, sähvivad otsekui välgud.
6Tema vägevad kutsutakse kokku: nad komistavad teel, nad tõttavad müürile, aga juba on püstitatud kaitsekatus.
7Jõeväravad avatakse ja palee hakkab vankuma.
8Kuninganna tõstetakse püsti, võetakse paljaks, viiakse ära. Tema teenijad halavad, häälitsevad nagu tuvid, taovad enestele vastu rinda.
9Niineve on nagu veetiik, mille veed voolavad ära. "Pidage! Seiske!" Aga keegi ei pöördu tagasi.
10Riisuge hõbedat, riisuge kulda! Varandust on otsatult! Võtke enestele kandam kõigist kalleist asjust!
11Tühjus, lagedus ja häving! Julgus kaob, põlved võbisevad, kõigis niudeis on värin ja kõik palged õhetavad.
12Kus on nüüd lõvide pesapaik ja noorte lõvide söödamaa, kuhu lõvi sai pugeda ja kus viibis lõvikutsikas, ilma et keegi neid oleks peletanud?
13Kus on lõvi, kes murdis oma kutsikate tarviduseks ja kägistas emalõvide jaoks, kes täitis oma urkad saagiga ja pesapaigad sellega, mis ta murdis?Niineve täielik häving14Vaata, ma tulen sulle kallale, ütleb vägede Issand, ja ma põletan su sõjavankrid suitsuks, mõõk hävitab su noored lõvid. Ma lõpetan maa pealt su röövteo ja enam ei kosta su käskjalgade hääl.
Niinive oli aastaks 600 eKr kasvanud suureks maailmalinnaks. Prohvet aga näeb nägemuses ette selle vallutamise ja hävituse. See sai teoks aastal 612.eKr. Üksikute detailide abil kirjeldab porhvet Niinive piiramist ja hävitust, otsekui oleks ta olnud selle pealtnägija.
Vallutajad on marssinud linna piirile. Valvurid on võtnud sisse oma kohad, kõik jõud on koondatud. Võitluse lähenedes kasvab kilpide ja sõjavankrite helk, hobused korskavad. Ja siis korraga ilmneb, et kaitse ei pea nii nagu loodetud. Sõjapealikud jooksevad, komistavad, juba on vaenlase ründetornid paigaldatud, vallutajate sissevool on alanud!
Mis juhtus? Miks on linna kaitsvad väravad avatud ning linna uhkus, selle võimas kuningapalee varisemas? Selgub, et Tigrises on alanud võimas üleujutus - ja seda sellisel saatuslikul hetkel. Osa linna vallutamatust kaitsemüürist on jõevoogudes juba maani varisenud.
Linnaelanikke ja selle kaitsjaid valdab meeleheide ning hirm. “Süda tardub, põlved värisevad, kogu ihu vabiseb, kõikide palged kahvatuvad” (s 11). Pidi ju linna mehed olema otsekui noored lõvid, kes rebides ja kogu maailmast saaki jahtides täidavad oma pesapaigad toore lihaga.
Selle asemel valdab kõiki kabuhirm, keegi ei malda seismagi jääda, ei pöördu tagasi, vaid igaüks vaatab kuidas linnast põgeneda saab, samal ajal, kui lõhutud tammidest tulvab üleujutusvesi.
Vallutajd aga rõõmustavad: “Röövige hõbedat ja riisuge kulda! Siin on lõputult aardeid, rikkusi ületamatult hulgal! (s 10).
Nii nagu Niinive oli teinud teistele - nii tehti ka talle. Talle tasuti tema tegusid mööda. Issand ise oli pöördunud tema vastu.
Selles peatükis ei olegi häid uudiseid, mitte enne - kui astud kaugemale ning vaatad suuremat pilti. Jumal on suurem kui kõige võimsamad impeeriumid inimajaloos. Isegi terve kultuuri kokkukukkumine võib olla hea asi, kui see teeb teed Jumala kuningriigi kasvamisele, mis iial ei hävi. Mõlte, kuidas Nahumi sõnum võis julgustada inimesi väikeses ja võitlevas Juuda riigis?
Ka meie võime leida julgustust teadmisest, et Jumal valitseb üle kõikide olukordade.
Selle kommentaari autor: APÜ