Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Ära heitu!

Esmaspäev, 2. Detsember 2013

Loe läbi alltoodud kirjakoht: 2Pt 2:10-22

Hoiatus eksiõpetajate eest
10Iseäranis nuhtleb Issand neid, kes rüvedas himus elavad lihaliku loomuse järgi ning põlgavad Issanda valitsust. Need on jultunud ja ennast täis ega põrka tagasi teotamast kirkuseingleid,
11kuigi isegi inglid, kellel on rohkem jõudu ja väge, ei lausu nende kohta teotavat otsust Issanda ees.
12Ent need on nagu mõistmatud loomad, kes on loomu poolest sündinud püüdmiseks ja hukkamiseks; nad teotavad seda, mida nad ei mõista, ja hukkuvad oma hukatuses,
13karistatuna ülekohtu eest ülekohtu palgaga. Nad peavad lõbuks priisata päise päeva ajal, need mustuse- ja häbiplekid, kes turgutavad end oma lõbudes, kui nad pidutsevad koos teiega.
14Nende silmad on täis abielurikkumist ning neil ei saa kunagi patust küllalt, nad ahvatlevad kõikuvaid hingi, neil on ahnitsema harjunud süda, nad on needuse lapsed.
15Nad on loobunud otseteest ja eksinud ära, järgides teed, mida läks Beori poeg Bileam, kes armastas ülekohtu palka,
16sai aga noomida oma üleastumise pärast: hääletu koormaloom rääkis inimhäälega ja takistas prohveti meeletust.
17Need on veeta allikad, marust aetavad udupilved, neile on määratud pilkane pimedus.
18Sest rääkides tühiseid ja õõnsaid sõnu, ahvatlevad nad kõlvatute lihahimudega neid, kes hiljuti on jõudnud ära põgeneda eksituses elavate seast,
19kes, tõotades teistele vabadust, on ise kaduvuse orjad; sest kellele on keegi alistatud, selle orjaks ta on saanud.
20Kui nad on kord ära põgenenud maailma saastast meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse tunnetuse kaudu, pärast aga jälle vajuvad sellesse saasta ja jäävad alla, siis on ju nende viimane lugu halvem kui esimene.
21Sest neile oleks olnud parem, et õiguse tee oleks neile jäänud tundmata, kui et seda äratundnuna pöörata selg nende kätte antud pühale käsule.
22Nendele on tulnud kätte see, mida tõeline vanasõna ütleb: "Koer pöördub tagasi oma okse juurde" ja "Pestud emis läheb porisse püherdama".

Issand, päästa meid heitumisest ning ära saada meid imiteerimisse.

Kas sind hämmastab keelekasutuse jõulisus, kui loed Piiblist tänast lõiku? Peetrus teadis, et Väike-Aasia kogudusi ähvardas tõsine oht sissetungivate “uute õpetuste” näol. Ja tema vastus on otsene, karm ning kompromissitu. 

Need uued õpetajad olid nii enesekindlad, endi uuestileitud “vabaduses” (s 19), et tundus nagu ei kardaks nad midagi. Nad kõnelesid vaimsetest jõududest näilise teadlikkusega (s 11,12). Nende rõhuasetus vabadusele viis neid räigesse amoraalsusesse, kuni selleni välja, et koguduse armastuse söömaaegu organiseerides, planeerisid nad kes kellega magab (s 13,14). See kõik kütkestas noori kristlasi, kellede jaoks nende õpetus oli lummav.

Just sellepärast asub Peetrus ründama. On olemas aeg leebeteks sõnadeks - aga mitte siis, kui noored kristlased ning kogudus ise on ohus. Peetrus meenutab kogudustele, et see mis näis olevat vaimulik enesekindlus, oli tegelikult hoolimatu ülbus ( s 10); et nood õpetajad trampisid ringi aladel, kus inglidki ei julgenud liikuda (s 11); et nende teod rüvetasid koguduse pühadust (s 13); et nad toimisid Bileami looga samas võtmes (s 15, 16) (4Ms ptk 22 -24), kus saamahimu eksitas paljusid (s 17,18).

Peetrus teadis, et need valeõpetajad olid veenvad, isegi ligitõmbavad. Nad pakkusid palju “erutavamat” usku, sellist, mis tõukas inimesi sensuaalsuse piiride uurimisele ning seda ilma kohtumõistmise hirmuta. See lugu on sama vana kui maailm. Alati on keegi, kes ütleb, et ära muretse piirist üle astumise pärast, või teatud tegude tagajärgede pärast. 

Oht on aga selles, et taolised lühiajalised eesmärgid lõpevad alati pikemaajaliste kaotustega. Ning asjad pole iial sedavõrd lihtsad kui neil paista lastakse. Jah - need hääled on pealekäivad, kuid mõnikord on vaja neile vastu astuda otsustavusega, mis keeldub alla andmast.

 
Issand, aita mul täna mõista, millal tuleb olla otsene, millal leebe, millal rääkida ning millal vait jääda.

Selle kommentaari autor: Neil Hudson