Elame apokalüptilisel ajal. Globaalne soojenemine tõstatab probleemi ärapõlenud maa-aladest ning üleujutatud riikidest. Mitte keegi ei tea mis edasi võib juhtuda, kuid ebamugavad tõed peaks meid peatama elamast lühiajaliste naudingute nimel. Lambipirnid, mida ostame, masinad mida me välja ei lülita, jpm - sel kõigel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed, öeldakse meile.

Valeõpetajad olid end veennud, et elu jätkub samamoodi kui on alati olnud. Nad küsisid “piinlikke” küsimusi inimeste jätkuva suremise kohta ja selle kohta, et Jeesus ei olnud tagasi tulnud. Nad said julgust juurde oma tegevusele ilma igasuguse hirmuta, et Jumal võiks kuidagi sekkuda. 

Neile väljakutsetele vastates, innustab Peetrus oma kuulajaid ajas tagasi vaatama, meenutama alglugusid ning kinnitama oma usku selles, mida nad alguses on kuulnud. Kuigi Jumal lõi maailma, oli ka aeg mil Ta selle hävitas veeuputuses, et alustada uuesti. Peetrus hoiatab, et kohtumõistmise aeg tuleb taas, ning need, kellede elustiil salgab Jumala olemasolu reaalsuse, hävitatakse. Saab olema tasumise aeg. Ja kui tundub, et see viibib, siis on see ainult Jumala ääretu armu tõttu - kes tahab anda igale inimesele võimaluse Teda tundma õppida.

Ka meil võivad olla samalaadsed küsimused. Kas Jumal tegelikult valitseb maakeral toimuva üle? Kas võime tõendada, et oleme valmis ka läbi viima muutusi oma elustiilis - jäämata seejuures pinnapealseks või ignorantseks? Kristlik lugu lõpeb taasloomisega ning meile ei ole antud vahepealseid ajatabeleid. Ometi on uskujatele antud kindel lootus, et meie saatus saab olema Jumala juures, uuendatud taevastes ning maal. Ja nii peame kahekordselt pühenduma: elamaks seda igavest elu juba siin, kasutades samas Jumalast meile antud aega pavetamiseks ning uute sõprade võitmiseks, et jagada neile head sõnumit praegusel apokalüptilisel ajastul.