Loe läbi alltoodud kirjakoht: Gl 3: 26-4,7
Osalen mitme lennuliini kliendiprogrammis ning üks neist teab eriti hästi kuidas oma klientidele meelejärele olla. Kõige kõrgema tasandi kliente nimetatakse “prestiiži” või “eliit” klientideks, ning ma kogen, et mulle meeldib, kui mind nii kutsutakse. Kui lihtne on hakata nautima staatust!
Juudid olid oma staatust Aabrahami lastena tõlgendanud kui rassilist privileegi, ning seejuures kaotanud silmist tõe, et Jumal oli Aabrahamile tõotanud et kõik rahvad maa peal saavad temas õnnistatud (1Ms 12:3). Moosese seadus, mille tseremoniaalsete praktikate kaudu juudid oma kuuluvust ikka ja jälle kinnitasid, oli mõeldud vaid vahepealseks perioodiks, piiravaks seadmiseks, kuni tuleb Kristus, kes täidab kogu tõotuse.
Juudistajad, kes galaatia koguduses soovisid vastpöördunuile peale suruda juutide käsuseaduse nõudeid, olid nagu need iisraellased kõrberännakul, kes igatsusega mõtlesid tagasi Egiptuse kaladele, melonitele, sibulatele ja küüslaukudele soovides, et nad iial ei oleks lahkunud orjusemaalt.
Neljanda peatüki 7.salmis pöördub Paulus äkitselt ainsuse mina vormi. Kogu argumenteering mis algas 3:1 ning on nüüd adresseeritud üksikisikule. Kui mina olen Kristuses, siis minu jumalasuhe ei ole enam pelgalt juriidiline, vaid isiklik, nii nagu on lapse suhe vanemaga, ning mina võin täies julguses ja vabaduses Püha Vaimu kaudu minna Jumala ette, nautides Tema perekonna täisliikme kõiki eeliseid (4: 5-7). Ühtsus, mis iseloomustab seda Jumala perekonda (3:28), ei ole pelgalt rassilise, sotsiaalse või sooliste piirangute puudumine. Jumalalt antavad privileegid kuuluvad kõikidele kes on Kristuses, ning minigisuguseid “lojaalsuspunkte” ei ole võimalik eriteenetega omandada. Jumala perekonnas ei ole “eliitliikmeid” või eriti prestiižsete liikmete klubi.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson