Loe läbi alltoodud kirjakoht: Gl 4: 8-31
Hoiatus tagasilangemise eest8Kuid siis, kui te ei teadnud midagi Jumalast, te orjasite neid, kes loomult ei olegi jumalad.
9Nüüd aga, kui te olete Jumala ära tundnud - pigem küll on Jumal teid ära tundnud -, kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algainete poole, mida te jälle uuesti tahate orjata?
10Te peate päevi ja kuid ja aegu ja aastaid.
11Ma kardan teie pärast, et ma olen asjata teie heaks vaeva näinud.
12Saage, vennad, niisuguseks nagu mina, sest minagi olen nagu teie. Ma anun teid! Te ei ole mulle mingisugust ülekohut teinud.
13Te ju teate, et ma esimesel korral kuulutasin teile evangeeliumi oma ihu nõtruses
14ning teie võitsite kiusatuse ega põlastanud mind mu keha pärast ega sülitanud maha, vaid võtsite mu vastu nagu Jumala ingli, nagu Kristuse Jeesuse.
15Kus on nüüd teie õndsakskiitmine? Ma ju tunnistan teile, et kui oleks olnud võimalik, siis te oleksite oma silmad välja kiskunud ja andnud minule.
16Kas ma olen saanud teie vaenlaseks, rääkides teile tõtt?
17Nemad ei lipitse teie ümber hea pärast, vaid nad tahavad teid tõrjuda eemale minust, et te innukalt lipitseksite nende ümber.
18Alati on hea olla innukas hea suhtes, mitte ainult siis, kui mina teie juures olen.
19Mu lapsed, kelle pärast ma olen jälle lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!
20Küll ma tahaksin nüüd olla teie juures ja muuta oma häältki, sest ma olen teie pärast nõutu.Võrdpilt Haagarist ja Saarast21Öelge mulle teie, kes te tahate olla Seaduse all, kas te ei kuule Seadust?
22On ju kirjutatud, et Aabrahamil oli kaks poega, üks teenijaga ja teine vaba naisega.
23Teenija poeg oli sündinud lihaliku loomuse järgi, vaba naise poeg aga tõotuse kaudu.
24Siin on võrdpildid: need kaks naist tähendavad kahte lepingut, üks Siinai mäelt orjapõlveks, see on Haagar -
25Haagar on ju Siinai mägi Araabias ja vastab nüüdsele Jeruusalemmale, sest see orjab koos oma lastega;
26ent ülalasuv Jeruusalemm on vaba naine, kes on meie ema.
27Sest on kirjutatud:
"Rõõmusta, sigimatu, kes sa ei kanna ilmale; hõiska ja hüüa, kes sa ei ole lapsevaevas, sest üksildasel on enam lapsi kui sellel, kellel on mees!"
Tänane lugemine võtab kokku Pauluse palve galaatlastele vastu panna juudistajate pressingule. Paulus toob esile kaks peamist tõde erinevais kõnekunsti vormides.
Kõigepealt apelleerib ta tunnetele - sõprusele kui lepingule, millega kaasnevad ka kohustused. Teine, Iismaeli ja Iisakit puudutav väide, ründab juudistajaid nende omal terrtiooriumil. Meie ilmselt oleksime ettevaatlikud, lugedes Vana Testamenti nii allegooriliselt kui seda tegi Paulus, kes kasutas rabiinlikke tõlgendusmeetodeid, kuid tema vastaste puhul oli see kohane, sest vastas nende mõtteviisile. (Kindlasti ei tohi ka unustada, et apostlina, oli Paulusel kirjutades inspiratsioon Pühalt Vaimult viisil, mida meie ei ole kogenud).
Kogu käsiteldav teema - vabadus Vaimus - on aga sedavõrd oluline, et Paulus võtab kasutusele mitmed erinevad väited oma seisukoha tõestamiseks. Väitluse käigus teeb Paulus ka midagi üsna hämmastavat: ta süüdistab galaatlasi mitte juudi juurte juurde tagasipöördumises, vaid tagasiminekus nende paganlike juurte juurde! Paulus nimetab siin teiste jumalate kummardamist ning “nõrkade ja viletsate algainete poole” pöördumist (s 9). Rituaalsed kohustused, olgu need siis juutlikud või paganlikud, tähendavad just seda.
Paulus tuletab galaatlastele meelde oma külastuse esmaseid tingimusi, ning kutsub üles järgima enda eeskuju. Milline eeskuju kõigile neile, kes tänapäeval kuulutavad avalikult evangeeliumi! Ei ole mõtet soovitada inimestel teha enda sõnade järele, tehes ise vastupidi. Evangeeliumi sõnum peab lihaks saama esmalt kuulutaja enese elus, kus sõnad ning eluline eeskuju moodustavad võimsa kombinatsiooni(1Ts 1:5,6). Siin ei saa mingi võltsalandlikkuse taha peituda. Kui meis elab Jumala Vaim, siis on see nähtav selles kuidas elame.
On vaja tõelist julgust, et järele minna, üles otsida ja veenda tagasipöörduma neid, keda mingi teine, atraktiivsem õpetus on eemale meelitanud. Aga just selleks annab Paulus meile täna eeskuju.
Selle kommentaari autor: Annabel Robinson