Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Sa pole üksi

Teisipäev, 18. Veebruar 2014

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 4: 1-11

Nägemus taevasest jumalateenistusest
1Pärast seda ma nägin, ja vaata: taevas oli avatud uks, ning sama hääl, mida ma olin kuulnud enesega rääkivat otsekui pasun, ütles: "Tule siia üles ja ma näitan sulle, mis peab sündima pärast seda!"
2Sedamaid olin ma vaimus. Ning ennäe, taevas seisis troon, ja keegi istus troonil.
3See istuja oli sarnane jaspise- ja karneoolikiviga, ja trooni ümber oli vikerkaar, mis sarnanes smaragdiga,
4ja trooni ümber oli kakskümmend neli trooni ning neil troonidel istus kakskümmend neli vanemat, valged rõivad üll ja peas kuldpärjad.
5Troonist tuli välja välke ja hääli ja kõuemürinaid, ning seitse tulelampi oli põlemas trooni ees; need olid Jumala seitse vaimu.
6Trooni ees oli nagu klaasmeri, mägikristalli sarnane. Trooni keskpaigas ja trooni ümber oli neli olevust, täis silmi eest ja tagant.
7Esimene olevus oli lõvi sarnane ning teine olevus oli härja sarnane ning kolmandal olevusel olid palged nagu inimesel ning neljas olevus oli lendava kotka sarnane.
8Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast:
"Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!"

9Iga kord, kui olevused andsid au ja austust ja tänu sellele, kes istub troonil ja elab igavesest ajast igavesti,
10langesid kakskümmend neli vanemat troonil istuja ette ning kummardasid teda, kes elab igavesest ajast igavesti, ja heitsid oma pärjad trooni ette, hüüdes:
11"Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma au ja austust ja väge, sest sina oled loonud kõik, kõik olev on loodud sinu tahtmise läbi!"

“Kõik Jumala loodud, tõstku oma hääl ning laulge koos meiega: Halleluuja, halleluuja!”

Johannesel oleks lihtne olnud muutuda arglikuks kaotajaks. Patmosele pagendatuna, oli ta võimetu kuidagi aitama oma armastatud kogudusi nende ees seisvas suures väljakutses. Mida võinuks ta teha? Kuidas pidid need kogudused ellu jääma? Igal ajastul on jõude mis meie vastu tõustes tunduvad ülivõimsad. Meie usk näib siis nii habras ja absoluutselt võimetu valitsevate võimude vastu. Mis oleks loomulikum, kui kaotada oma julgus, ja ometi kui vale oleks nii teha! 

Tõde on selles, et mitte iial ei näe me kogu pilti. Meie näeme vaid näitlejaid, keda on riietatud mõjuvaiks, kõndimas üle lava, pobisemas hoolega meelde jäetud lauseid, kuid unustame lavastaja lava kõrval, kes tegelikult olukorda valitseb. Ja tema viib kogu lavastuse just sellise lõpuni, nagu on algusest peale kavandanud, pöörates asja käigus olukorrad sageli täiesti peapeale.

“Ning ennäe, taevas seisis troon..” (s 2). Siin on nägemuse keskpunkt. Kõik muu peab meie kujutlusvõimet lihtsalt virgutama, lisama pildile sügavust ja värvi. Lavakujundus on paigas ning näitlejad asunud oma kohtadele. Oleme muutunud küüniliseks kaasaja maailmavalitsejate võimu suhtes, kuid see siin on hoopis teine tase.  Siin on Tema, kes on väärt kõikide kohalviibijate kogu vabast südamest  ja rõõmuga toodud ülistust. Ja see jumalakummardamine ei rajane mingitele pretensioonikatele tulevikulubadustele, vaid väga kindlale, minevikus rajatud alusele. Selle vaevanägemise tulemuseks on kogu loodu tervikuna, mille iga tahk annab tunnistust Jumala aust.

Ja kui uksed meie ümber sulguvad, ning me kogeme end ümberpiiratuina, jääb siiski alles uks neile, kes Martin Lutheri sõnu kasutades, usuvad, et “usk tähendab suhtuda Jumalasse täie tõsidusega”. Ühiskonnas, mis kõva häälega kuulutab Jumala puudumist, kinnitame meie, et Ta on täiesti kohal ning mitte ainult ei valitse, vaid on ka meie elude aluseks. Issand valitseb!

 
Vaata maailma enda ümber ja taevast enda kohal. Kas sinu probleemid on nii suured, et Tema, kes valmistas selle kõik, ei suuda sind täna aidata?

Selle kommentaari autor: Colin Sinclair