Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ilm 22: 6-21
Issand Jeesus tuleb varsti6Tema ütles mulle: "Need on ustavad ja tõelised sõnad! Issand, prohvetivaimude Jumal, on läkitanud oma ingli oma sulastele näitama, mis varsti peab sündima.
7Ja vaata, ma tulen peagi! Õnnis on see, kes hoiab alal selle raamatu ennustuse sõnu!"
8Mina, Johannes, olen see, kes seda kuulis ja nägi. Ja kui ma seda olin kuulnud ja näinud, siis ma heitsin maha ingli jalge ette, et kummardada teda, kes mulle seda näitas.
9Ja tema ütles mulle: "Vaata, ära tee seda! Sest ma olen sinu ning prohvetite, su vendade, ja nende kaassulane, kes selle raamatu sõnu alal hoiavad. Kummarda Jumalat!"
10Tema ütles mulle: "Ära pane pitseriga kinni selle raamatu ennustuse sõnu, sest aeg on lähedal!
11Kes teeb ülekohut, tehku veel enam ülekohut, ning kes on rüve, saagu veelgi rüvedamaks! Õige tehku veel enam õigust ning püha pühitsegu ennast veel enam!
12Vaata, ma tulen varsti ning toon igaühele palga, ma tasun igaühele tema tegude järgi.
13Mina olen A ja O, esimene ja viimane, algus ja ots!
14Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ning nad võiksid minna väravaist linna sisse!
15Väljaspool on koerad ja nõiad ja hoorajad ja mõrtsukad ja ebajumalateenijad ning kõik, kes valet armastavad ja teevad.
16Mina, Jeesus, saadan oma ingli seda teile tunnistama koguduste jaoks. Mina olen Taaveti juur ja sugu, särav koidutäht."
17Vaim ja mõrsja ütlevad: "Tule!" Ja see, kes kuuleb, öelgu: "Tule!" Ja januneja tulgu! Kes tahab, võtku eluvett ilma tasuta!
18Mina tunnistan kõikidele, kes kuulevad selle raamatu ennustuse sõnu: kui keegi neile midagi juurde paneb, siis paneb Jumal tema peale need nuhtlused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud.
19Ja kui keegi võtab midagi ära selle prohvetiraamatu sõnadest, siis Jumal võtab ära tema osa elupuust ja pühast linnast, millest on kirjutatud selles raamatus.
20Tema, kes seda tunnistab, ütleb: "Jah, ma tulen varsti!" Aamen. Tule, Issand Jeesus!
21Issanda Jeesuse arm olgu kõikidega! Aamen.
“Tere tulemast pulmapeole!” kõlab tervitushüüe läbi Piibli viimase kahe peatüki. Kus see pulmapidu toimub, ning kus veedame need “igavesed mesinädalad”? Ja siit tuleb imeline üllatus: me ei lähe üles taevasse, et olla seal koos Jumalaga, vaid Tema tuleb alla maa peale, et olla koos meiega! Nii nagu Aadam ja Eeva ütlesid oma maapealsed tõotused Eedeni aias, nii ütleb see taevane pruutpaar oma tõotused maises linn-aias.
Seda kirjeldatakse meile esimese viie salmi vältel. Ning see on imeliselt kaunis pilt, mis võiks äratada meid igatsema 1.Moosese raamatu rõõme ning Rooma kirja 8:21 antud tõotusi sellest, kuidas kogu loodu vabanemine on seotud meiega. Jumala rahvas peab “selle maailma” hooldamisel olema esirinnas. See uus maailm saab olema sama kindel ning usaldusväärne, kui on Jumala Sõna (s 6-10). Kas märkasid viiteid sõnadele nagu “raamat”, “sõnad”, “ettekuulutus” ning kutset “kuulda” neid ning “pidada” neid? See on tõeline ilmutus!
Järgmised viis salmi (s 11-15) räägivad Jumala töö tohutust ulatusest, Tema maailmas ja läbi Tema Sõna. Fraasid “Alfa ja Oomega” ja “Esimene ning Viimne” ilmuvad Ilmutusraamatu esimestes aga ka viimastes peatükkides. Tema ise on kogu inimajaloo “Algus ja Lõpp” (s 13).
Kõige viimased salmid juhivad meie tähelepanu peigmehele (“Taaveti juur ja sugu, säravkoidutäht.” s 16), andes ühtlasi edasi viimase kutse (s 17), aga ka hoiatuse (s 18,19). Peatükk lõpeb tulise igatsusega Jeesuse tagasituleku järele (s 20). Olgem siis need, kes sel hetkel ei pea hirmus ning häbis maha vaatama, vaid vaatavad alandlikule Jõululapsele, kes saabub tagasi aulise Kuningana!
Selle kommentaari autor: Hank ja Cathy Pott