Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Lõpetamata lugu

Reede, 21. Märts 2014

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 12:20-26

Kreeklased tahavad Jeesust näha
20Aga nende seas, kes olid pühadeks üles tulnud Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased.
21Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: "Isand, me tahame Jeesust näha."
22Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele.
23Aga Jeesus ütles neile: "Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks.
24Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.
25Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.
26Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa.

“Teistele andes me saame ise; teistele andestades saame oma patud andeks, surres sünnime igavesele elule.” (Assisi Franciscuse palve)

Milline erakordne tekst! Jeesusele lähenevad kreeklased, kinnitades muret, mida variserid eelnevas tekstis juba väljendasid (s 19). Josephuse sõnul, polnud kreeklaste kohalviibimises midagi imelikku, sest jumalakartlikud kreeka keelt rääkivad kodanikud tavatsesid samuti paasapühadeks Jeruusalemma koguneda. Johannes aga ei räägi meile nende kohta praktiliselt midagi. 

Kreeklased kõnetavad Filippust, ilmselt sellepärast, et viimasel oli kreeka nimi (traditsiooni kohaselt arvatakse, et Filippusest sai hiljem paganate misjonär, kes suri Efesuse lähedal). Filippus omakorda pöördub Andrease poole, selgitamata, miks ta otse Jeesuse juurde ei lähe. Koos pöörduvad nad viimaks Jeesuse poole (s 22) ja see on viimane kord, kus me üldse midagi neist kreeklastest kuuleme. Ja sellele vaatamata, saab just sellest tekstilõigust Johannese evageeliumi üks kõige olulisemaid osi.

Siiani, ei ole “tund veel tulnud” (2:4, 7:30; 8:20). Nüüd korraga on Jeesuse vastus kreeklaste palvele: “Tund on tulnud” (s 23). Bruce Milne kirjeldab, et  kreeklaste kõnetus tekitas Jeesuse mõtteis omamoodi “plahvatuse”. Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks - aga see ei sünni läbi keerulise intellektuaalse diskussiooni kreeklastega, või ka juutidega. Intellektuaalsetele väidetele toetumine on praegugi üks kõige suuremaid kiusatusi üldse, kuid, nii nagu Paulus hiljem rõhutas, oli Jeesuse teenimistöö keskmes tema ristisurm. Selleks, et jumalariik võiks kasvada, peab nisuiva surema (s 24). Ja just see on siiani paljude jaoks kõige suuremaks takistuseks.

Tänases tekstis on ka teine pöördepunkt: nüüd kaasatakse Jeesuse järgijad tema teenimistöösse. Nende ette seatakse valik oma elu armastamise ja vihkamise vahel (s 25). Jeesuse järgimine, tähendab otseselt talle järgnemist, kuhu iganes ta läheb (s 26). Kuid milline tasu sellel on! Need (meie ka?), kes järgnevad, saavad olema koos temaga ning austatud Isa enda poolt. Me ei ole enam pealtvaatajad, vaid täielikult osalejad.

 
Täna Jumalat, et Ta võimaldab sul täita oma osa selles suures, veel lõpetamata loos.

Selle kommentaari autor: Emlyn ja Tricia Williams