Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Hämmastav arm

Laupäev, 6. September 2014

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 9:1-19

Saulus Damaskuse teel
1Aga Saulus, kes ikka veel paiskas tapmisähvardusi Issanda jüngrite vastu, läks ülempreestri juurde
2ning palus temalt kirja Damaskuse sünagoogidele, et kui ta iial peaks leidma mõne usuteel käijaist, olgu mehi või naisi, võiks neid aheldatult tuua Jeruusalemma.
3Kui ta oli sinna minemas ja lähenes Damaskusele, välgatas äkitselt taevast tema ümber valgus
4ja ta kukkus maa peale maha ja kuulis üht häält, mis talle ütles: "Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad?"
5Aga tema ütles: "Isand, kes sa oled?" Ja hääl vastas: "Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad.
6Kuid tõuse püsti ja mine linna, seal öeldakse sulle, mida sa pead tegema."
7Mehed, kes temaga koos käisid teed, seisid sõnatult; nad kuulsid küll häält, ei näinud aga kedagi.
8Aga Saulus tõusis maast üles, ja oma silmi avades ei näinud midagi. Ning ta viidi kättpidi talutades Damaskusesse.
9Ja kolm päeva oli ta pime, ei söönud ega joonud.
10Ent Damaskuses oli üks jünger, Hananias nimi, ja Issand ütles temale nägemuses: "Hananias!" Tema vastas: "Issand, vaata, siin ma olen!"
11Issand ütles talle: "Tõuse ja mine tänavale, mida kutsutakse Sirgeks, ja otsi Juuda kojas üles Tarsosest pärit Sauluse-nimeline mees, sest vaata, tema palvetab
12ja on nägemuses näinud üht meest, Hananias nimi, sisse astuvat ja käed tema peale panevat, et ta nägemise tagasi saaks."
13Hananias aga vastas: "Issand, ma olen paljudelt kuulnud sellest mehest, kui palju kurja ta on teinud sinu pühadele Jeruusalemmas,
14ja siingi on tal ülempreestrite käest meelevald aheldada kõiki, kes sinu nime appi hüüavad."
15Aga Issand ütles talle: "Mine, sest tema on mul valitud tööriist minu nime kandma rahvaste ja kuningate ja Iisraeli laste ette,
16sest mina tahan talle näidata, mida kõike ta peab kannatama minu nime pärast."
17Siis Hananias läks ja astus sisse sinna kotta ja, pannud oma käed Sauluse peale, ütles: "Saul, vend, Issand on mu läkitanud - Jeesus, kes end sulle näitas teel, mida mööda sa tulid, et sa jälle näeksid ja saaksid täis Püha Vaimu."
18Ja kohe langes Sauluse silmadelt otsekui soomuseid ja ta nägi jälle. Ta tõusis püsti ja laskis enese ristida.
19Ja kui ta oli toitu võtnud, sai ta tagasi oma jõu.Saulus oli siis mõned päevad Damaskuses jüngrite juures

“Tänu sulle Issand, et pole võimalikalahinnata sinu armu ulatust ning väge!”

Nüüd pööratakse meie tähelepanu sündmusele, millel oli määratu tähtsus kogu  Jeesus-liikumise tulevikule. Peale Jeesuse surma ning ülestõusmist, oli Sauluse pöördumine otsustava tähendusega kristluse ajaloo edasisele kulgemisele.

See jutustus on enamikule nii tuttav, et kipume kaotama selle revolutsioonilist tähendust. Saulust kirjeldatakse kui inimest, kes “paiskas tapmisähvardusi Issanda jüngrite vastu” - samalaadseid väljendusi kasutab Paulus hiljem ka ise, meenutades oma minevikku  ning kirglikku religioosset viha, mis sundis teda varakirikut tagakiusama kogu võimaliku vägivallaga. Tom Wright, kirjeldades seda usuliikumist, mille liige Saulus tookord oli, toob huvitava paralleeli kaasagse maailmaga: “Samamoodi kui kaasaegsete islami ekstremistide puhul praegu, toimis ka tol ajal pühakirja lugemine ning palved ja paastumised usulise katalüsaatorina, andes hoogu ning ülalhoides religioosset innukust” .

Teisisõnu oli Tarsosest pärit Saulus kirglik ning sihikindel religioosne pühenduja, keda tänapäeval nähtaks ilmselt potentsiaalse ohuallikana rahvuslikule julgeolekule. Ja just see mees lüüakse pikali ning muudetakse nii abituks, et teda tuleb kättpidi talutada  - ja selle kõige läbi toimub tema täielik muutumine. Ühelt poolt on Sauluse pöördumine unikaalne, sest sisaldab ilmutust ülestõusnud Jeesusest, mis hiljem sai apostelliku teenimistöö aluseks. Teisalt aga viitab selle mehe pöördumine asjaolule, et mitte keegi ei ole liiga kaugel Jumala päästva armu ulatusest, ning ka kõige vägivaldsemad ning fanaatilisemad evangeeliumi vastased võivad saada õdedeks ning vendadeks neile, kes Jeesust järgivad.

Nii peame meiegi endalt küsima, kas ka tegelikult usume seda kõike tõeks, ning kui usume, siis kas ka palvetame nende eest, kes väliselt tunduvad olevat meie vaenlased?

 

 

Mõtle hetke ning vaata kas suudad meelde tuletada kedagi, kelle olukord tundub liiga hull isegi lunastuse vastuvõtmiseks. Palveta, et ka nende elus tuleks aeg, kus neid saab tõsimeeli nimetada “vennaks” ja “õeks” Kristuses.

Selle kommentaari autor: David Smith