Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 8:26-40
Filippus ja Etioopia kojaülem26Issanda ingel rääkis aga Filippusele: "Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gaza poole! See on tühermaa."
27Ja Filippus tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia eunuhh, etiooplaste kuninganna kandake võimukandja, kes valitses kogu ta varanduse üle, oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama
28ning oli tagasi pöördumas ja istus oma tõllas ning luges prohvet Jesaja raamatut.
29Ja Vaim ütles Filippusele: "Mine ja ligine sellele tõllale!"
30Filippus jooksis tõlla juurde ja kuulis teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ning küsis: "Kas sa ka aru saad, mida sa loed?"
31Tema vastas: "Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?" Ja ta palus Filippust astuda üles ja istuda enese kõrvale.
32Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see:
"Tema on kui lammas viidud tappa ja otsekui tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud.
33Tema alandamisega on tema õigus ära võetud. Kes jõuab tema suguvõsast jutustada? Sest ta elu võetakse ära maa pealt."
34Ja eunuhh hakkas rääkima ning ütles Filippusele: "Ma palun sind, kelle kohta prohvet seda ütleb? Kas enese või kellegi teise kohta?"
35Aga Filippus avas oma suu ja sellest kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest.
36Aga kui nad teed mööda edasi läksid, jõudsid nad ühe vee äärde. Ja eunuhh lausus: "Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?"
37[Aga Filippus ütles: "Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik." Ta vastas ja ütles: "Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!"]
38Ja ta käskis tõlla peatada ja nad mõlemad, Filippus ja eunuhh, astusid vette, ja Filippus ristis tema.
39Aga kui nad veest välja tulid, haaras Issanda Vaim Filippuse, ja eunuhh ei näinud teda enam. Kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga.
40Aga Filippus leiti Asdodist, ja ta kuulutas mööda maad käies evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse.
Samaaria linnade saginast liigub Filippus kohtuma üheainsa inimesega, kes Gazast tulles läheb edasi lõunapoole. Tänase jutustuse tähendust Aafrika kristlusele on raske ülehinnata. Juba asjaolu, et evangeeliumi sõnum liigub lõunapoole, Aafrikasse enne kui mitu peatükki hiljem, ilmub Luuka jutustusse selle sisenemine Euroopasse - viitab faktile, et evangeelium istutati Aafriasse enne kui see üldse lääne poole jõudis, ning sajandeid enne kui Aafrikasse saabusid esimesed lääne misjonärid.
Nimetu õukonna-ametnik, kes on jutustuse keskne figuur, pärineb Nuubia aladelt ( kaasagne Sudaan). Kuuldes Kristusest, Jumala Tallest, kes kannab maailma patu, küsib eunuhh, kas miski takistab korraldamast tema ristimist. “Väga palju!” Pühendunud juudid oleksid temasse suhtunud kui kahekordselt väljatõugatusse - sellepärast, et ta oli pagan ning lisaks eunuhh. Käsuseadus välistas selgesõnamliselt kohitsetud inimesed “Jumala rahva keskelt” (5Ms 23:2) ning õigeusklikkuse valvurid Jeruusalemmas, ei oleks kohe kindlasti lubanud sellel ristimisel aset leida.
Filippus aga on selleks ajaks väga õigesti juba mõistnud evangeeliumi universaalset, piireületavat mõju. Olles selgitanud Jesaja 53 peatüki messiaanlikku tähendust, rääkis ta eunuhhile kindlasti ka sellest Jumala tõotusest, mille leiame 3 ptk hiljem, kus Jumal ütleb: “.... kohitsetu ärgu öelgu: „Vaata, ma olen kuivanud puu!” Sest nõnda ütleb Issand: Kohitsetuile.... ma annan oma kojas ja oma müüride vahel mälestusmärgi ja nime, parema kui pojad ja tütred...”. (Js 56:3-5) Misjonitöö teravikus olev Filippus, oli kaugel ees Jeruusalemma jäänud apostlitest.
Meiegi võiksime mõtiskleda Justo Gonzalez’e poolt esitatud küsimuse üle: Täna on uued põlvkonnad ning olukorrad, mis taas meilt küsivad: “Kas midagi on takistuseks?” Ja milline on meie vastus?
Selle kommentaari autor: David Smith