Loe läbi alltoodud kirjakoht: Ap 12:11-17
Tagakiusamine kuningas Heroodese poolt11Ja kui Peetrus jälle hakkas aru saama, lausus ta: "Nüüd ma tean, et Issand on tõesti oma ingli läkitanud ja mu välja kiskunud Heroodese käest ning kõigest, mida juuda rahvas ootab."
12Ja märgates, kus ta on, tuli ta selle Maarja koja juurde, kes on Markuseks hüütava Johannese ema. Sinna oli suur hulk rahvast kokku tulnud palvetama.
13Kui ta siis hooviväravale koputas, tuli sinna kuulatama tüdruk, Roode nimi.
14Kui ta Peetruse hääle järgi ära tundis, siis rõõmu tõttu ei avanud ta väravat, vaid jooksis sisse ja teatas, et Peetrus seisab värava taga.
15Nemad ütlesid talle: "Sa jampsid!" Tema aga kinnitas, et see on nõnda. Siis nad ütlesid: "See on tema ingel."
16Peetrus koputas üha edasi. Kui nad nüüd avasid, nägid nad teda ja jahmusid.
17Peetrus aga viipas neile käega, et nad vait jääksid, ning jutustas, kuidas Issand oli ta vanglast välja toonud, ning ütles: "Teatage seda Jaakobusele ja vendadele!" Ja ta väljus ning läks sealt ära teise paika.
Peetrus oli vangis- ja milline oli koguduse reaktsioon? Paanika? Ei, kogudus reageeris palvega! Uudised levisid ning inimesed kogunesid. Taoline paindlikkus ning spontaansus ühes koguduses on hämmastav. Tänapäeval on keeruline saada inimesi kokku palvetama - isegi palvekoosolekule, mida reklaamitakse igal pühapäevasel teenistusel eelenvalt terve kuu! Aga esimesed kristlased palevtasid tungivalt. See polnud mingi vaikne, ühekordne, palun-andeks palve, vaid see oli tuline eestpalve.
Palve oligi varakiriku eksisteerimise kekspunkt, selle alus. Ja mitte mingisugune hiljem külgeriputatud osa juba valmis programmile. Igal pöördepunktil näeme varakirikut palvetamas: siis kui nad ootavat Jumala toimimist või sekkumist, siis kui nad on vastakuti igapäevaste ükesannetega koguduse elu juhtimisel, siis kui nad saadavad välja misjonäre - ja siis kui nad kannatavad tagakiusamist. Koguduse tulised palved viisid Peetruse imelisele vabastamisele. See oli hämmastav ime, mille uskumisega isegi seesama kogudus oli hädas ( s 15)! Kuid just see näitab meile: Jumal võtab vastu ka need palved mis tema poole saadetakse väga väikese usu toel.
Üksikisikutena on meil vaja ära tunda ühise palve tähtsus- see et kui inimesed ühel meelel kokku kogunevad, siis Jumal toimib võimsalt. Me ei tohi seda kuidagi kõravle panna, ära unustada - vaid pigem sisenegem oma kogudustest ja palvegruppides palvesse usuga et meie palved toovad jätkivalt esile imelise.
Selle kommentaari autor: APÜ