Loe läbi alltoodud kirjakoht: Jh 8:48-59
Jeesus ei ole sellest maailmast48Juudid kostsid talle: "Eks meil ole õigus, kui me ütleme, et sina oled samaarlane ja et sinus on kuri vaim?"
49Jeesus vastas: "Minus ei ole kuri vaim, vaid ma austan oma Isa, teie aga teotate mind.
50Aga mina ei taotle tunnustust iseendale. On üks, kes on uurija ja kohtunik.
51Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei näe surma iialgi!"
52Juudid ütlesid talle: "Nüüd on selge, et sinus on kuri vaim. Aabraham on surnud ja prohvetid on surnud, ent sina ütled: Kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei maitse surma iialgi.
53Kas sina oled suurem kui meie isa Aabraham, kes on surnud? Ja prohvetid on samuti surnud. Kelleks sina ennast pead?"
54Jeesus vastas: "Kui ma ülistaksin iseennast, siis ei oleks mu ülistus mitte midagi. See, kes mind ülistab, on mu Isa, kellest teie ütlete: "Ta on meie Jumal."
55Teie küll ei tunne teda, aga mina tunnen. Ja kui mina ütleksin, et ma teda ei tunne, siis ma oleksin teiesarnane valetaja. Kuid mina tunnen teda ja panen tallele tema sõna.
56Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas."
57Nüüd ütlesid juudid temale: "Sina ei ole veel viiekümneaastanegi ja tahad olla näinud Aabrahami?"
58Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, enne kui Aabraham sündis, olen mina."
59Nüüd nad võtsid kive, et teda nendega surnuks visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja lahkus pühakojast.
Selles tekstis jõuab vastuolu Jeesuse ning tema religioossete oponentide vahel kulminatsiooni. Inimesed, kes olid “uskunud temasse” (Jh 8:31), süüdistavad teda nüüd korduvalt kurjade vaimude abi tarvitamises ning korjavad kive, et teda surnuks visata (s 59)! Sellise hülgamisakti põhjustas Jeesuse ütlus, et Ta on olemas olnud enne Aabrahami ning viis kuidas Ta kasutades väljendit “mina olen” - milles eksimatult kajas vastu Jumala enese nimi 2.Ms 3:14.
Kristuse väide, et Temas on ilmutatud Jumala enese olemus, ei ole lihtsalt sõnade tegemine, või teoloogiline väide. Lisaks süüdistustele, et Tema sõnad ning teod toimivad kuradi väe abil, heidavad Jeesuse oponendid Talle ette, on Ta on “samaarlane” (s 48). See äärmiselt pahatahtlik väljend peegeldas vihkamist mida õigeusklikud juudid tundsid nimetatud põlatud grupi vastu, ning mis illustreeris religioosset ning etnilist eristamist, mida Johannes kommenteeris ka mujal (Jh 4:9).
Kõik see kokku teeb Jeesusest põlatu ning inimese, kelle terve eluviis kinnitab tema vaenlastele tema mittekuulumist nende hulka.
Tuleta hetkeks meelde Jeesuse tähendamissõna Halastajast Samaarlasest (Lk10: 25-37). See suurepärane lugu tõstab esile vihatud ”väljatõugatu”, kes oma tegudega näitab armastust kannatava kaasinimese vastu. See, et Jeesus valib halastuse ja armu kandjaks samaarlase osutades, et too tundis elavat Jumalat, samal ajal kui needsamad omadused puudusid teiste elus, kes ise kiitlesid oma õigemast usust - oli rohkem kui skandaalne. Ja kui siis Jeesuse vaenlased sõimavad teda “samaarlaseks”, rääkisid nad rohkem tõtt kui ise oskasid aimata. Oma eluga, millest voolas täiuslik armastus, näitas Kristus, et “hea samaarlane” ei olnud enam lihtsalt väljamõeldud tegelaskuju, vaid lihast ja verest inimene!
Just selline ongi Jumal - ja samamoodi kui samaarlane tähendamissõnas, ilmutab Jeesus nüüd (ptk 9) Jumala mõõtmatut armastust nende vastu, kes on tõugatud kogukonnast välja.
Selle kommentaari autor: David Smith