Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.
Psalm 119:105

Avatud Piibli Ühing

Scripture Union Estonia

Kuidas lugeda Piiblit

Maine inimene - taevane inimene

Neljapäev, 6. November 2014

Loe läbi alltoodud kirjakoht: Rm 5:12-21

Surm tuli Aadama, elu tuleb Kristuse läbi
12Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm, nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud.
13Sest patt oli maailmas juba enne Seadust, aga pattu ei arvestata, kui seadust ei ole.
14Ent surm valitses Aadamast Mooseseni ka nende üle, kes ei olnud pattu teinud niisuguse üleastumisega nagu Aadam, kes oli eeltähenduseks temast, kes pidi tulema.
15Kuid armuanniga ei ole nõnda nagu üleastumisega! Sest kui ühe inimese üleastumise läbi paljud on surnud, siis seda kindlamini on paljudele saanud ülirohkeks Jumala arm ja and ühe inimese - Jeesuse Kristuse - armu kaudu.
16Ja anniga ei ole nõnda, nagu ühe patustanu puhul võiks olla, sest üheainsa üleastumise järel sai kohtumõistmine surmamõistmiseks, armuand aga on paljude üleastumiste järel õigeksmõistmiseks.
17Jah, ühe inimese üleastumise tõttu on surm valitsenud kuningana selle ühe kaudu. Aga seda kindlamini need, kes saavad armu ülirohkesti ning õiguse anni, hakkavad valitsema kuningana elus selle ühe - Jeesuse Kristuse - kaudu.
18Nõnda siis, nagu ühe üleastumise läbi tuli kõigile inimestele surmamõistmine, nii on ka selle ühe õigusteo läbi kõigile inimestele saanud õigekssaamine eluks.
19Sest otsekui tolle ühe inimese sõnakuulmatuse tõttu on paljud saanud patuseks, nõnda saavad ka selle ühe inimese kuulekuse läbi paljud õigeks.
20Seadus on aga kõrvalt sisse tulnud, et üleastumine suureneks. Ent kus patt on suurenenud, seal on arm saanud ülirohkeks,
21et otsekui patt on kuningana valitsenud surma abil, nõnda valitseks armgi kuningana õiguse kaudu ja viiks igavesse ellu Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

Kristus ilmutab meile meie langemise müsteeriumi ja toob meile oma tervenemise. Olgu Ta kiidetud!

Inimsooga on midagi lahti. Tõendid selle kohta on meie silme ees meie endi kollektiivses käitumises (Mk 7:20-23). Pauluse radikaalne ja häiriv diagnoos meie seisundi kohta - et Aadama 'originaalne patt on kogu meie rassile levinud (s.12) - näib, et meil ei jää muud valikut kui juua meie eelkäia poolt saastatud allikast. See on müsteerium ja seda enam seetõttu, kuna me ise viibime sellele liiga ligidal, et seda tõeliselt mõista. Kuid, kui tsiteerida Pascali: "kuitahes mõistmatu see müsteerium inimesele ka poleks, on inimene ilma selle müsteeriumita veelgi mõistetamatum." (Pensées Section VII, Morality and Doctrine, lk 434, 494). Tõsiasi on see, et nii nagu lapsed võtavad üle oma perekonna  kombed, samamoodi oleme me kõik sündinud sellesse inimeste-perekonda, mis paratamatult kannab märke Aadama patust. Kokkutvõtlikult on see patt üks vale: "sa saad olema nagu Jumal" (1Mo 3:5) - mis on viinud inimese ja Jumala lahutuseni ning ka inimese lahutuseni iseendast; paratamatult on selle tulemuseks frustratsioon, kuna patt võitleb inimese enda jumalanäolisuse vastu.

Vaadates meediat, ilmneb see illusioon koheselt - killustumised ja frustratsioon on meie ühiskonna põhinäitajad. Kuid " kus patt on suurenenud, seal on arm saanud ülirohkeks" (s.20) - siseneb uus aadam, "taevane inimene" (1Kr 15:47), Jeesus Kristus, kes on tulnud, et tuua ellu üks uus perekond, vabastades inimesed Aadama loomuse järgi jooksmisest, sidudes meid kõiges iseenda ja oma saavutatu külge (s. 16,17; 1Kr 15:22). Tema armastuses ja kuulekuses elatud elu murdis Aadama monopoli meie võidujooksu üle, päästes meid mannetust paratamatusest elada elu täis ilusioone, killustatust, frustratsiooni ja surma.

Kristuses, meie uues Peas, saame me uute võimaluste rahvaks, kui tõde asendab illusioonid, rahu tervendab killustatuse ja täitumine võidutseb üle frustratsiooni. Võid olla täiesti kindel, et see protsess on juba alanud ja me kõik saame "kandma taevast kuju" (1Kr 15:49).

Täna Jumalat iga sarnasuse eest Kristuse kujuga usklike sees, keda sa tunned.

Selle kommentaari autor: Dennis Lennon