1989.aastal olin osa väikesest grupist, kes külastas kommunistlikku Rumeeniat, et korraldada seal evangeelseid koosolekuid ning koolitada pastoreid. Paljud vastasid evangeeliumi kutsele, kuid seda mida tegime, ei saanud kuidagi legaalseks nimetada. Võimukandjad lubasid välispastoritel kirikutes kõneleda vaid väga kindlatel tingimustel ning suurte piirangutega, kuid pastorite koolitamine oli rangelt keelatud. Mitmeid kordi pidime väljakuulutatud koolituse pastoritele kiirelt anulleerima selleks, et põgeneda salapolitsei eest.  See oli meeliülenda, kuid ka hirmutav kogemus. Aga, kas kuuletusime või mitte õpetusele, mis on täneses piiblitekstis?

Kolmel korral ütleb siin Paulus, et valitsevad võimud on ametisse seatud Jumala poolt ning on tema sulased (s 1,4,6), ning kahel korral öeldakse, et meil tuleb neile “alistuda” (s 1,5)- või siis kannatada nuhtlust kui “vastupanijad” (s 4). Ometi ei lasknud varakristlased sellel end keelata Kristusest tunnistamisel. Nende tunnistus “Jeesus on Issand” põrkus otseselt nõudega tunnistada keiser jumalaks ja issandaks. Miljonitele usklikele on kaasajal seesama teema reaalseks probleemiks, sest selleks et kohtuda, palvetada, oma lapsi õpetada  või evangeeliumit jagada, tuleb neil nagu apostlitel vanasti (Ap 4:18–20; 5:40–42)- ignoreerida valitsevaid võime.

Üks üllatav tõdemus, mida tookord neilt Rumeenia pastoritelt õppisime, oli see, et Jumal valitseb  ning omab kontrolli üle kõikide inimlike seadmiste, sealhulgas ka kurjade valitsusvõimude üle (Js 40:23,24; Tn 4:17; Jh 19:11; Ilm 19:1–3). Ceausescu positsioon oli tookord juba üsna ebakindel, ning vaid 11 kuu möödudes meie reisist, ta kukutati ning hukati.

Kui tekib konflikt valitsevaile võimudele alistumise ning Jumalale sõnakuulmise vahel, tuleb meil osata näha maiseid valitsejaid kui osalisi alistumise hierarhiast, ning Jumalat selle tipus olevana. Ja kui maised valitsejad sunnivad meid salgama Jumala väga selgeid korraldusi, on meie kohus kuuletuda Jumalale kui ülimale autoriteedile.