Loe läbi alltoodud kirjakoht: Mt 15:10-20
Jeesus vastab etteheidetele pärimuste rikkumise kohta10Ja kui Jeesus oli rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: „Kuulge ja mõistke!
11Inimest ei rüveta see, mis ta suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb, rüvetab inimest.”
12Siis astusid Jeesuse jüngrid tema juurde ja ütlesid talle: „Kas sa tead, et seda sõna kuuldes said variserid pahaseks?”
13Tema vastas: „Iga taim, mida minu taevane Isa ei ole istutanud, juuritakse välja.
14Jätke nad! Nad on pimedate sõgedad teejuhid. Aga kui pime juhib pimedat, kukuvad mõlemad auku.”
15Aga Peetrus vastas talle: „Selgita meile seda mõistukõnet!”
16Jeesus ütles: „Kas ka teie veel ei mõista?
17Kas te ei saa aru, et kõik, mis suust sisse tuleb, läheb kõhtu ja heidetakse jälle välja?
18Aga mis suust välja tuleb, lähtub südamest ja see rüvetab inimest,
19sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvamist, abielurikkumist, hooramist, vargust, valetunnistust, pühaduseteotust.
20Need on, mis inimest rüvetavad, aga pesemata kätega söömine ei rüveta inimest.”
Variseride pahameel ei tee Jeesusele muret. Ta näeb kui vähe nad mõistavad ning kui hävitavad juhid nad on, samas tahab ta ka rahvale teada anda miks tema ei ole nii kinni iga viimase seadustähe järgimises. Jeesuse nägemises on see midagi muud mis inimese puhtaks või rüvedaks teeb. Variserid keskendusid sellele mida ja kuidas inimesed sööma peaksid, Jeesus aga ütleb et hoopis see mis suust välja tuleb mitte see mis sisse läheb saab otsustavaks inimese määrimisel (s 11). See mida ütleme - näitab millised oleme seestpoolt. Ja nii pole see mitte mustus meie kätel vaid mustus meie südames mille pärast peaksime muret tundma.
Südameolukorrale keskendudes puudutab Jeesus üht Piibli keskset ja sügavaimat kontseptsiooni. Piibel räägib südamest kui inimese elu usulisest keskpunktist. See on see koht kus me vastame Jumalale, kus langetame kõige põhjapanevamad otsused, kus kuulatame Püha Vaimu häält, kus pühendame oma elu. Psalm 14 räägib, et rumal ütleb oma südames ja mitte mõtlemises, et Jumalat ei ole. Prohvet Jeremija hoiatab inimesi mässulise südame eest (Jr 5:23) ning räägib et Jumala seadus on kirjutatud inimese südamesse (Jr 31:33). Õpetussõnad 10:8 tuletavad meelde, et tark süda võtab vastu Jumala käsud ning Sakarja hoiatab et me ei hoiaks oma südames kurja (Sk 7:10).
Seega on süda koht kus teeme valikuid. Ja kus on meie süda, seal ongi meie varandus. Aga meie süda on ka seal kus haume kurja. Ja just siin on kontrast käte vahel, mida võime puhtaks pesta ning südamete vahel kus mõnikord pesitseb tohutu kurjus. Veest ei piisa et minema uhtuda kurje mõtteid, abielurikkumist, viha ja valesid. Nende jaoks me vajame meeleparandust, ülestunnistamist ja kõige enam: Kristuse verd (1Jh 1:9).
Selle kommentaari autor: Elaine Storkey